Päeva karikatuur.

FOTO: Urmas Nemvalts

Muidugi on ehmatav, kui sedavõrd suur osa – enam kui kolmandik – värskelt ajateenistusse tulnud noormeestest jääb vahele sellega, et on hiljuti narkootikume tarvitanud. Maailm on hukas? Noorsugu on hukas? Ühiskond on süüdi?

Ahvatlus teha vähese info põhjal suuri üldistusi on küll inimlik, ent mitte just üleliia praktiline. Kui ühes narkokontrollis on vahele jäänud kutsealuste osakaal 12 korda suurem kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et see tähendaks sama suurt narkootikumide kasutamise kasvu noorte hulgas üldiselt. Hoolimata sellest, et kanepi tarvitamine kasvab, on nii suur hüpe andmetes ikkagi anomaalia, eriline sündmus, ja sellised vajavad üldjuhul ka erilist seletust, mida me praeguse juhtumi kohta kindlalt ei tea.

Võib-olla on midagi muutunud testimises – täpsemaks või vastupidi ebatäpsemaks? Võib-olla on õige versioon, et noormehed usuvad ekslikult, et ühes narkotestis vahele jäädes pääsevad nad ajateenistusest ning on meelega just enne väkke minekut kanepit tõmmanud? Hüpoteese võib püstitada veel ja veel, ent neid tuleks sel juhul kontrollida.

Samas suunab selline vahelejäämine nii avalikkuse kui kindlasti ka kaitseväe tähelepanu narkoprobleemile. Värskelt väeossa saabunud kutsealustele on narkokontrolli tehtud juba aastaid ning selle eest tuleb kaitseväge kiita. Teiselt poolt on hiljuti ajateenistuse läbinud noored rääkinud Postimehele, et kanepi tarvitamine pole kaugeltki ebatavaline ka teenituse ajal ning isegi väeosa territooriumil. Kanepipläru kimujaid leidvat suitsunurgast just nädalavahetustel, mil vahelejäämise risk on peaaegu olematu. Narkootikumide tõrjumiseks võiks kaitsevägi korraldada pistelisi narkokontrolle kogu ajateenistuse vältel.

On ilmselge, et kanepi tarvitamine ja relvad ning masinad ei sobi kokku. Seal, kus ühe inimese tähelepanust, keskendumisest ja reaktsiooni kiirusest ning täpsusest võib sõltuda teiste inimeste elu, ei saa kanepi tarvitamist kindlasti vaikimisi taluda. Kanep halvendab inimeste võimekust erineval määral, efekt sõltub ka organismi hetkeseisundist ja muidugi toimeaine osakaalust taimes – toime pole alati ja kõigil ühesugune. Muuhulgas seepärast võib kujuneda ekslik mulje, justkui poleks see üldse ohtlik. Paraku ei saa sellele muljele kaasa kiita.

Kaitseressursside ameti esindaja ütles Postimehele: «Narkootikumide tarvitamine on noorte seas probleem, millega ühiskond peab tõsiselt tegelema.» Muidugi on see ütlus tõsi, ent loodetavasti ei ole see öeldud mõttega, et tegu on kuidagi umbmääraselt ühiskonna probleemiga, mille osas kaitseväel endal pole konkreetseid lisategevusi tarvis ette võtta.

Narkootikumide tarvitamine sõltub suurel määral kultuurist ja hoiakutest, ent ka kaitsevägi saab konkreetsete sammudega nende kujundamisele kaasa aidata ning seepärast võikski probleemiga veel süsteemsemalt tegeleda.