/nginx/o/2015/10/15/4598403t1hcded.jpg)
Tuhat aastat tagasi lõikasid tulu rannikuäärsed asulad, sest tänu veeteedele elukvaliteet tõusis – toit, kaubad ja teadmised toodi füüsiliselt kohale. See põhitõde pole muutunud: parim keskkond riisub koore. Kuid füüsiliste teede väärtus aja jooksul kahaneb. Uut elu luuakse teiste teede abil.
Osalesin arvamusfestivali arutelul «Noored tööelu muutjana», kus arutlesime Y-generatsiooni eripära üle. Mõtisklesin selle üle edasi ning jõudsin arusaamale, et noored on vormitavad. Aja möödudes painutab organisatsioon tööd alustava noore endale sobivaks. Kõlab hästi? Või kõlab pahasti? Organisatsioonid peavad olema suutelised värbama noori nõnda, et noortes pulbitsev kirg transformeeruks energialaenguks organisatsioonile kui organismile. Eri põlvkonnad võiksid üksteist võimestada, mitte allutada. Selles osas saab erasektor aidata riiki ja vastupidi.