Andrus Järg: anname Y-generatsioonile tiivad ja linnutee

Andrus Järg Foto: Erakogu

Tuhat aastat tagasi lõikasid tulu rannikuäärsed asulad, sest tänu veeteedele elukvaliteet tõusis – toit, kaubad ja teadmised toodi füüsiliselt kohale. See põhitõde pole muutunud: parim keskkond riisub koore. Kuid füüsiliste teede väärtus aja jooksul kahaneb. Uut elu luuakse teiste teede abil.

Osalesin arvamusfestivali arutelul «Noored tööelu muutjana», kus arutlesime Y-generatsiooni eripära üle. Mõtisklesin selle üle edasi ning jõudsin arusaamale, et noored on vormitavad. Aja möödudes painutab organisatsioon tööd alustava noore endale sobivaks. Kõlab hästi? Või kõlab pahasti? Organisatsioonid peavad olema suutelised värbama noori nõnda, et noortes pulbitsev kirg transformeeruks energialaenguks organisatsioonile kui organismile. Eri põlvkonnad võiksid üksteist võimestada, mitte allutada. Selles osas saab erasektor aidata riiki ja vastupidi.

2000ndate paindlik Eesti ulatas käe X-generatsioonile. Sellele põlvkonnale ei surutud peale vana kooli bürokraatlikku paberimajandust, vaid valiti innovaatilisem rada. Valiti X-tee. Just samamoodi ei tohiks X-generatsioon lämmatada Y-generatsiooni, kuna vastasel juhul sulanduvad noored meie majanduslikku ökosüsteemi, loomata uut väärtust. X-tee loob viljaka keskkonna modernse riigi efektiivseks ja ökonoomseks toimimiseks. See on heal tasemel sillutis Y-tee jaoks. Mis juhtuks nende liitmisel?