Kui Mats koolikaaslastega järveäärsesse telkimislaagrisse jõudis, oli järv juba kuivanud… Selline situatsioon võib tänapäeval täiesti reaalseks muutuda, kuna asjaomased otsustajad ei suuda õigel ajal vajalikke otsuseid vastu võtta, kirjutab hüdrogeoloog Andres Marandi.
Otsuste vastuvõtmist segab sageli tihe, emotsionaalne, kuid argumenteerimata arutelu. Sageli on nende arutelude üheks oluliseks komponendiks loogikaviga veebilansi arvutamisel – nimetame seda veebilansi müüdiks.
Veebilansi müüdile vastav arusaamine on laialt levinud tavainimeste hulgas (see on andestatav), aga kahjuks ka spetsialistide hulgas, kus see näitab selget teadmiste puudujääki. Veebilansi müüdi kohaselt arvatakse, et kui mingis piirkonnas on näiteks maapinnalähedasest põhjaveest pumpamine väiksem kui pikaajalised sademed, siis me ei riku looduslikku tasakaalu ja põhjavee hulk ei vähene. Pumpamine saab balansseeritud sademetega. Loogiline, kas pole?
Tegelikult ei ole ning sellest tulenevad valed otsused võivad kaasa tuua väga kulukaid tagajärgi. Kuna rahast meeldib kõigile rääkida, siis püüangi järgnevalt seletada veebilansi müüdi olemust tavalise pere rahakoti mudeliga.
Oletame, et meil on rahvasaadik X, kelle pikaajaline keskmise kuu sissetulek rahvasaadiku tasuna on 6000 eurot ning tema igapäevased väljaminekud moodustavad keskmiselt 5800 eurot kuus. Lisaks on rahvasaadikul kasutada 600 eurot kuus kuluhüvitisi otseste tegevuskulude katteks.
X on rahvasaadik olnud juba 2 aastat ning kogunud selle aja jooksul Hoiupanka 4800 eurot säästusid. Praegu tundub elu olevat imeilus, kuid täiuslikkusest on siiski veel puudu uhke auto. Kahjuks on X nõudmistele vastava auto liisingumaks minimaalselt 400 eurot kuus. X teeb kiire arvutuse ning avastab, et kui ta oma elustandardit muuta ei taha, siis saaks tema senised Hoiupanka kogutud säästud kasutatud juba 1 aastaga. Seega on senise elustandardi säilitamiseks, aga samas ka uue auto omamiseks, vajalik lisasissetulek. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – loomulikult saab lisasissetulekuna kasutada kuluhüvitist.
Möödunud on 2 aastat, X on juba välja teeninud oma auto, tema sissetulek on tänu kuluhüvitisele säilinud positiivsena ning seeläbi on X suurendanud ka oma Hoiupanga sääste. On liginemas uued valimised ning valimisvõitluse käigus võetakse arutelu alla ka kuluhüvitiste kasutamine. Korraga avastab X, et valijatele ei meeldi, kui keegi teiste arvelt, kõigi ühisest rahapotist, enda sissetulekuid suurendab.
Sama süsteemi järgi toimivad ka protsessid looduses. Eelnevas fiktsioonis on vaja vaid asendada rahvasaadiku tasu sademetega, autoliising põhjavett kasutava arendusega, kuluhüvitis järvest suureneva sissevooluga põhjaveekihti.
Peale seda peaks igaühele olema arusaadav, et sademete hulgast ei sõltu maapinnalähedase põhjaveekihi kasutuse mõju ümbruskonna pinna ja põhjaveekihtidele. Hoopis tähtsam on leida vastus, millistes pinnaveekogudes või muudes põhjaveega seotud süsteemides väheneb väljavool sellest põhjaveekihist, või mille arvelt suureneb sissevool põhjaveekihti, et tasakaalustada väljapumpamise mõju. Seejärel saame me hinnata, mil määral mõjutab pumpamine ümbruskonda ning lõpuks saame ka otsustada, kas see meile meeldib.
Et igast kirjatükist võiks olla ka mingi praktiline kasu, siis lõpetuseks väike praktiline õpetus – vaadake üle kõik keskkonnamõju hindamised, artiklid jms ning ning kui mõni neis algab või lõppeb järeldusega, et hea seisundi tagamiseks on vajalik teatud sademete hulk, siis visake need tööd otsejoones prügikasti.
Andres Marandil on doktorikraad hüdrogeoloogias ja ta töötab praegu Saksamaal Darmstadti Tehnikaülikoolis.