Juhtkiri: kes vajutas päästikule?

Uurimiskomisjon pani Ida-Ukrainast üles korjatud lennukitükid uuestu kokku. Foto: SCANPIX/REUTERS

Hollandi juhitud uurimine 17. juulil 2014 Ida-Ukrainas alla tulistatud Malaysia Airlinesi reisilennuki Boeing 777-200 asjus ei andnud otsest vastust küsimusele, kes ikkagi vajutas päästikule ja põhjustas 298 inimese huku. Kuid me teame, et Venemaa on mõjutanud ning hoogustanud sündmusi, mis olid kaudselt ja otseselt selle katastroofi põhjustajad.

Uurijate töö oli erakordselt komplitseeritud, sest raketitabamuse saanud lennuki rusud asusid Venemaa toetatud separatistide aladel. Kui tavaliselt lähevad lennuõnnetust uurivad eksperdid võimalikult kiiresti sündmuspaigale, siis praegusel juhul kulus sõjategevuse tõttu nädalaid, enne kui asjatundjad said Ida-Ukrainas tööd alustada – seega tuli tõenditena kasutada fotosid, radaripilte, satelliitide informatsiooni jne, tõdetakse uurimiskomisjoni lõppraportis.

Erakordne avalik huvi ja vajadus mitte tekitada ohvrite lähedastele veelgi rohkem valu kasvatavad niigi uurimisel pinget, kuid lennu MH17 puhul lisandusid poliitilised aspektid. Sellest tragöödiast sai osa Ida-Ukraina konfliktist ning selle ümber käivast propagandasõjast. Mõneti paradoksaalsel moel võib see surmalend osutuda märgiliseks ja silmi avavaks.

Kremli kontrolli all olevad Venemaa massiteabevahendid on lakkamatult süüdistanud, et uurimine oli poliitiline, ning püüdnud samal ajal ise anda igale asjaolule poliitilist värvingut. Käitumise eesmärk on olnud «levitada desinformatsiooni ja segada rahvusvahelist uurimist ning eksitada uurijaid kõrvale õigetelt jälgedelt», tõdes esmaspäevases Postimehes lennundusekspert Vadim Lukaševitš.

Me teame, et Venemaa on mõjutanud ning hoogustanud sündmusi, mis olid kaudselt ja otseselt selle katastroofi põhjustajad.

Nüüd, lõppraporti ilmumise järel viidatakse pidevalt selles kirjas olevale märkusele, et Ukraina pidanuks konfliktiolukorras oma õhuruumi tsiviillendudele sulgema. See on mitme otsaga asi. Reisilennukid lendavad üle ebastabiilsete territooriumite ja konfliktipiirkondade pidevalt ning kompaniid ei kiirusta ise oma marsruute ümber tegema. Põhjus on pragmaatiline: iga suunamine on kallis ja mässajate käsutuses lihtsalt pole relvi, mis ohustaksid kümne kilomeetri kõrgusel lendavat lennukit.

Ida-Ukraina niinimetatud rahvavabariigid pole aga tavapärased mässumeelsed, vaid hambuni relvis, paremini kui mõni suur riik. Ukraina välisministri Pavlo Klimkini sõnul ei osanud keegi aimata, et piirkonda tuuakse nii võimsad relvad nagu Vene pind-õhk-raketisüsteemid Buk. Märgiline on Moskva kategooriline «ei» hollandlaste raportile.

Praeguseks pole niisiis teada, kes lasi lendu Buk-süsteemist välja tulistatud raketi, mis osutus lennule MH17 saatuslikuks, kuid teisipäeval avalikustatud raportis kinnitatakse, et maailm ei unusta 298 ohvrit ning süüdlane selgub. Süüdistus annab ühtlasi maailmale kinnitust sellest, millist rolli separatiste relvastanud Venemaa Ukrainas on mänginud.