Anna Karolin

FOTO: Erakogu

Demagoogia on sihilikult vigaste või laiskade selgituste andmine oma seisukoha tõestuseks. Demagoogiat kohtame avalikus diskussioonis, emotsionaalsetes kõnedes ning ka täiesti ohututes olukordades igapäevastes vestluses. Naljakal kombel on ka kellegi pealiskaudselt demagoogiks sildistamine demagoogiavõte, kirjutab Eesti Väitlusseltsi väitleja Anna Karolin ajakirjas Hea Kodanik.

Et vaidlushoos on mõnikord demagoogiat raske ära tunda, illustreerime levinumaid demagoogiavõtteid vägagi elulise teema-- prügi välja viimise näite peal. Kuidas demagoogiatkonkreetses olukorras ära tunda ja ümber lükata?  Soovitame loogikavea tuvastada, välja tuua ning selgitada, milles probleem.

Võte #1: Läbi aegade … (argumentum ad antiquitatem)

«Juba aegade algusest peale on lahedamad inimesed jätnud prügi väljaviimise teiste, alamate kaela.»

Kuidas tegeleda? See, et midagi ajalooliselt on toetatud, ei tee ideed veel õigeks. Orjandus, nõidade põletamine ja mõte, et maakera on lapik, on kõik ajaloolised ja pika traditsiooniga ideed ning sellest hoolimata absoluutselt valed.

Võte #2: Vaata, milline sa ise oled! (argumentum ad hominem)

«Eino, ära mölise! Ma ei viitsi viia! Vaata, mis muusikat sa kuulad, miks ma pean seda kannatama! Sa isegi ei tea, kus prügikast asub!»

Kuidas tegeleda? Seletada, et inimese isikul ei ole enamasti (ja vaidluses veel eriti) midagi pistmist tema esitatavate argumentide sisuga. Kui rünnatakse ainult isikut, siis argumendi sisu jääb tähelepanuta ja kehtima.

Võte #3: Häda tuleb! (argumentum ad baculum)

«Prügi välja viies satun kindlasti mõne narkomaani rünnaku ohvriks ja saan surma. Vaglad söövad aplalt mu laipa. Mõtle, ta tapab mu! Kas tahad, et saaksin surma?»

Kuidas tegeleda? Näidata, et hirmutav faktor, millega kuulajat ähvardatakse, on proportsioonist välja viidud või selle saabumist ei ole tegelikkuses juhtunud. See ei tähenda nüüd, et kõik argumendid, kus ähvardatakse negatiivsete tagajärgedega, kvalifitseeruksid automaatselt demagoogia alla: siin on küsimus ikkagi proportsioonist välja viidud hirmutamises.

Võte #4: Vaesed kannatajad (argumentum ad misericordiam)

«Ma tõepoolest viiksin selle prügi välja, ent prügikastis elavad beebikärbsed, kes lämbuvad meie prügi all. Need vaesed beebikärbsed!»

Kuidas tegeleda? Üksikud ja võib-olla tõesti hirmsad näited ei tõesta päriselt, et midagi ei tule teha. Selleks tuleb kaaluda teema kõiki aspekte, mitte valida välja kõige õudsemat üksiknäidet. Mis jällegi ei tähenda, et üksikuid näiteid ei tohi tuua – vigaseks läheb loogika siis, kui ainult selliste näidete peale lootma jäädaksegi.

Võte #5: Kordamine (argumentum ad nauseam)

«Ma ei pea prügi välja viima. Mul ei ole kohustust prügi välja viia. Mind ei saa sundida prügi välja viima. Ei, ma põhimõtteliselt ei saa prügi välja viia. Prügi väljaviimine ahju! Kui prügi välja viimata jätmine on natsism, siis ma olengi nats!»

Kuidas tegeleda? See, et midagi öeldakse mitu korda, ei tee seda kuidagi mõistlikumaks või tõesemaks. Hea argument vajab selgitamist ja tõestamist, mitte kordamist.

Võte #6: Rahvamees (argumentum ad populum)

«Enamik inimesi jätab enda prügi välja viimata ning 80 protsenti inimestest arvab, et võiks prügi lihtsalt aknast välja visata. Järelikult lõpetame selle väljaviimise jutu ükskord ära!»

Kuidas tegeleda? Inimeste toetus üksi ei tähenda veel, et mingi idee on õige. Näiteks kõikidele vähemusgruppidele (naised, teised rassid ja rahvused) õiguste andmine on ajalooliselt olnud rahva seas ebapopulaarne, see ei tähenda, et need on olnud halvad ideed. Rahva toetus võib mõnikord olla legitiimne argument, aga enamasti vaid koos hea põhjendusega.

Võte #7: Rõhumine autoriteedile

«Juba Kim Kardashiangi on öelnud, et prügi väljaviimine tuleb jätta teiste kaela.»

Kuidas tegeleda? Autoriteete tuleb arvestada siis, kui nad on arutatava teema valdkonnas pädevad asjatundjad. Tsitaate on lihtne kontekstist välja rebida ning mõnede mõtlejate mõned ideed, kuigi väga austusväärsed, on tänaseks või selles kontekstis aegunud.

Võte #8: Tautoloogia ehk asja tõestamine iseenda abil

«Prügi väljaviimine on nõme. Nõmedad asjad on halvad. Halbu asju ei peaks tegema, järelikult ma ei peaks prügi välja viima.»

Kuidas tegeleda? Tautoloogiat esineb vahel sellistes argumentides, kus seosed on väga keerulised. Siis tulebki näidata, et vastased pole tegelikult toonud oma argumentide tõestuseks põhjuseid, vaid lihtsalt korranud oma algset ideed mitu korda.

Võte #9: Vale järeldus (non sequitur)

«Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed koristavad palju ja viivad kogu aeg iga väiksemagi prügi välja. Seega on prügi väljaviimine vaimse häire tunnus.»

Kuidas tegeleda? Seletada lahti, miks ja kus on vastaste loogikaviga ja milles see täpselt seisneb. See on kõige parem näide sellest, et demagoogiavõtte nime teadmine iseenesest ei tähenda veel, et seda osataks kasutada – non sequitur saab põhimõtteliselt öelda iga järelduse kohta, aga arusaam, kas see ka põhjendatud on, tekib ainult arutlemiskogemuste kasvades.

Võte #10: Vale põhjuse-tagajärje seos (post hoc ergo propter hoc)

«Kas olete märganud, et samaaegselt kodutööde (mh prügi väljaviimise) võrdsema jaotuse kasvuga pereliikmete vahel on drastiliselt vähenenud Aafrika elevantide arv? See naiste poolt prügi väljaviimine peab neid seega massiliselt välja suretama!»

Kuidas tegeleda? Põhjuse-tagajärje seose puhul peab alati välja tooma konkreetse mehhanismi, mis näitab, kuidas üks sündmus teiseni viib. Kui seda ei ole tehtud, saab kuulajale näidata, et seost pole tegelikult tõestatud.

Võte #11: Libe tee (slippery slope)

«Kui ma praegu pean prügi välja viima, siis varsti peame pagulaste ja tolerastide prügi koristama. Zoofiilid, nekrofiilid ja isegi neegrid liiguvad tänavatel avalikult ringi ja taevast sajab konni! Voldemort tõuseb jälle üles!»

Kuidas tegeleda? Paluda vastasel näidata, kuidas täpselt üks samm edasiste hukatuslike sammudeni viib. Võib ka tuua näiteid olukordadest, kus seda ei ole juhtunud: kus prügi on ilma Voldemorditagi välja viidud ning kodu on saanud kenamaks, mitte maailm hukka.

Võte #12: Hernehirmutis ehk vastase seisukoha äärmuslikuks tõlgendamine

«Väitsid, et pean oma prügi välja viima. Ka Nõukogude Liidus sunniti inimesi igasuguseid asju tegema. Kas soovite, et kõik hakkaksid teie orjadeks?»

Kuidas tegeleda? Tuua välja, et argument, mille vastane ümber lükkas, ei olnud üldse seesama, mille te ise välja tõite, ning seetõttu pole tegemist ka sisuka mõttega.

Võte #13: Sa ju ise ka! (tu quoque)

«Ma ei vii oma kuu aega prügi välja, sest sina jätsid ükskord enda küpsisepaki laua peale vedelema!»

Kuidas tegeleda? Näidata, et vastuolu inimese sõnade ja tegude vahel ei tee tema esitatud argumenti valeks, vaid viib tähelepanu argumendi sisult kõrvale. Samuti näidata, et võrreldavad eksimused on proportsioonidelt väga erinevad – tu quoque’t kasutatakse tihti teise-silmas-näen-pindu-kui-minu-silmas-palgist-räägitakse-olukordades.

Võte #14: Sildistamine

«Prügi väljaviimine on argpükslik ja kommunistlik tegevus. Ainult tallaalused viivad oma prügi välja!»

Kuidas tegeleda? Näidata, et tegemist on tarbetute siltidega, mis ei tõesta iseenesest mitte midagi.

Võte #15: Kiire üldistus (hasty generalisation)

«Kohtan prügikasti juures ainult mehi. Seega pead sina hoopis prügi välja viima, see on ju järelikult meeste töö!»

Kuidas tegeleda? Näidata, et ei ole põhjust teha kiireid üldistusi ja et lühike ja subjektiivne vaatlus annab sageli kallutatud tulemusi. Ühtlasi pole seni tuvastatud ühtegi põhjust, miks prügi väljaviimine peaks rohkem ühe soo kaela jääma (kannatusi tuleb võrdselt kanda).

Tundus, nagu suur hulk hirmutamist?  Jah, seda see kipub olema. Leidke nüüd demagoogiavõtted üles arvamusportaalidest, näidake demagoogidele nende vead kätte ja püüdke ise vältida. Ja viige see prügi ka välja!