Andres Herkel: Vabaerakonnal on kindel kavatsus jõuda reaalse programmini

Andres Herkel. Foto: Jaanus Lensment

Kui on vaja määratleda, siis asuks Vabaerakond tsentrist sammukese paremal. Samm paremale johtub ettevõtlikkuse ja ettevõtlusvabaduse, indiviidi vabaduse ja vastutuse ning kaasaegse rahvusriigi põhimõtte rõhutamisest, kirjutab Eesti Vabaerakonna esimees Andres Herkel. 

Möödunud nädalavahetusel jõudis Vabaerakond olulisse arenguetappi mitme poliitika sisuteema läbitöötamisel. Kõige suuremat tähelepanu pälvis manifest, mis sisaldas rea olulisi põhimõtteid ning kergitas kaant edasise ideoloogilise suuna valikul.

Paljud kõrvalseisjad on Vabaerakonna maailmavaateotsinguile kaasa elanud lausa kirjandusliku sisseelamisega – nagu Kiir, kes Tootsilt ilusat poisslapse nime lunis. Toots ütles Kiirele kuue õunapunni eest senikuulmatu nime, mille köster hiljem tagasi lükkas. Enne seda pakkus koolivend Vipper Kiirele ilusaid eesti nimesid, mis omakorda ei sobinud Kiirele. Vabaerakonnale eesti nimed sobivad.

Paljud kõrvalseisjad on Vabaerakonna maailmavaateotsinguile kaasa elanud lausa kirjandusliku sisseelamisega – nagu Kiir, kes Tootsilt ilusat poisslapse nime lunis.

Ants Vipperi rollis esines meil Krista Aru, kelle ettepanekul on Vabaerakond XXI sajandi rahvameelne eduerakond. See pole mitte ainult osutus Jaan Tõnissoni varasele poliitilisele tegevusele, vaid, mis peatähtis, siin sisalduvad värsked ja väärtõlgendusist koormamata eestikeelsed sõnad.

Rahvameelsust me mõistame avatud ja kaasava ühiskonnana, kus usutakse demokraatiasse ning arvestatakse inimeste õigusega otsuste kujundamisel kaasa rääkida. Edu tähendab heaolu kasvu, aga ka valmisolekut eduks vajalikud muutused ellu viia.

Maailmavaade ei saa kunagi valmis

Kas selle manifestiga on Vabaerakonna maailmavaade lõplikult määratletud? Minu meelest pole maailmavaade Pipi Pikksuka otsitud spunk ega isegi mitte kadunud võti, mida otsitakse mingist alghetkest kuni leidmiseni. Nii ei saa hästi nõustuda sellega, et manifesti vastuvõtmisega on maailmavaade lõplikult määratletud. Vaid väga dogmaatilise ellusuhtumisega inimene võib arvata, et maailmavaade on valmis ja seda ei kõiguta miski.

Ehedad ja elujõulised erakonnad koosnevad inimestest, kes püüavad ise poliitikaid sõnastada, üksteist kuulata ja veenda, et lõpuks parima tulemuseni jõuda. Poliitika on protsess, mitte dogma. Aeg-ajalt tuleb selles protsessis sõnastada manifeste ja programme ning aeg-ajalt tuleb selliseid alusdokumente ka värskendada. Me jätkame oma tööd usus, et oleme teinud hea alguse ning Eesti ühiskond vajab meie idealismi.

Eeskätt vajab Vabaerakonna meelest värskendamist poliitikamaailma see osa, kus nimed lähevad vastuollu sisuga ning sõnad tegudega. Meid häirib see, kui üldlevinud nimetuste taga avanevad üldtuntud eksitused. Küsime näiteks, milliseid reforme on Reformierakond viimase viie kuni kümne aasta jooksul teinud? Ühtegi ei meenu. Või millist keskteed näitab ühiskonnale Keskerakond, kui ta näeb enda ümber vandenõusid ega usu õiguskaitsesüsteemi sõltumatusesse?

Poliitika vajab kuldset keskteed

Nende eksituste tõsielutaust on see, et tegelikult vajab Eesti hädasti reforme ning väga tihti vajab poliitika kuldset keskteed, mis rahustaks pagulasdebati või kooseluseadusega üles köetud kirgi. Nõnda arutledes võiks Vabaerakond olla ühekorraga nii Reformi- kui Keskerakond. Isamaalised oleme me päris kindlasti ja samuti on sotsiaalne mõõde meile oluline.

Paraku on erakondade nimed ja ka Euroopa traditsiooniliste poliitperekondade ideoloogilised tähised loonud enda ümber selliseid uusi tähendusvälju, mis Vabaerakonnale ei sobi. Kui me tahame end tulevikus mõne Euroopa põlise parteiperekonna sildiga ehtida, siis teeme seda loominguliselt ja reservatsioonidega. XXI sajandi erakond ei tohi kinni jääda XIX sajandi klišeedesse.

Klassikaline konservatism vajab täna rohkem vabadust, liberalism enam vastutust ning äärmuslik sotsialism kurnab ühiskonna jõuallikad lihtsalt välja. Samal ajal ei ole Eesti poliitika praegused hädad nagu parlamentarismi nõrkus, omavalitsuste piiratud otsustusõigus või seaduste ületootmine seotud ideoloogiate või nende puudumisega ega ka sellega, kas võimul on parem- või vasakpoolsed valitsused. See hapnemine on alguse saanud kartellierakondade süsteemist kui sellisest.

Jah, Vabaerakond esindab idealismi. Aga meil on kindel kavatsus tuletada manifestist reaalsed programmid ja tegevuskavad ning keskenduda nende elluviimisele.

Olen kinnitanud, et kui on väga vaja määratleda, siis asuks Vabaerakond traditsioonilisel skaalal tsentrist sammukese paremal. Äärmusparempoolsusse on sealt väga pikk maa minna ning sellele asualale Vabaerakond kindlasti ei pürgi. Samm paremale johtub eeskätt ettevõtlikkuse ja ettevõtlusvabaduse, indiviidi vabaduse ja vastutuse ning kaasaegse rahvusriigi põhimõtte rõhutamisest.

Samas peame väga oluliseks rohujuuretasandilt tõusvaid algatusi, demokraatia toimimist, kogukondlikku ja muud vabatahtlikku tegevust üldise kasu nimel. Vabaerakonna jaoks on vabaduse ja vastutuse mõisted lahutamatud. See tähendab ka seda, et riik peab kodanikke rohkem usaldama.

Jah, Vabaerakond esindab idealismi. Aga meil on kindel kavatsus tuletada manifestist reaalsed programmid ja tegevuskavad ning keskenduda nende elluviimisele.