/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/283819t1hda01.jpg)
Eestis on levinud tava lahterdada inimesi vanuse järgi. Pole tähtsust, kui huvitav või läbimõeldud on idee, piisab vaid osutamisest, et selle väljakäija on alaealine või lihtsalt teistest noorem, ning mõte kuulutatakse muige saatel pooletoobiseks.
Alo Raun: laps räägib, kui kana pissib?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, vähema elukogemusega inimeste ideedel võib mõnikord jääda puudu eluküpsusest ja läbimõeldusest. Kuid mitte alati.
Kaks silmapaistvamat näidet sellest, kui palju meie ühiskond kaotaks, kui me noori kuulda ei võtaks, on Eesti õpilaste ja tudengite katusorganisatsioonid.
Mõlemad on muutunud kunagistest parteipoliitikast lõhestunud hüpiknukkudest tõsiseltvõetavateks esindusorganisatsioonideks, mille seisukohad on läbimõelduselt ja sisukuselt eeskujuks eakamatelegi.
On aeg avada silmad ja kõrvad – uus põlvkond on kohal ning tal on, mida öelda.