Evelyn Kaldoja: Türgi pöörane kampaania kesk leina

Evelyn Kaldoja Foto: Andres Haabu / Postimees

Vähemalt 95 valijat on jäädavalt taevasesse ringkonda kolinud, aga kampaania käib samas vaimus edasi. Või vähemalt nii tundus eile, päev pärast Türgi ajaloo ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Formaalselt kuulutati välja kolm leinapäeva, aga oluliste poliitiliste jõudude esindajail näis silme ees seisvat teine number – 20 päeva valimisteni.

Võimulejäämise nimel heitleva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) peaminister Ahmet Davutoğlu teatas, et tahab juhtunu osas nõu pidada kahe parlamendis esindatud opositsiooniparteiga – Vabariikliku Rahvaerakonna (CHP) ja Rahvusliku Liikumisega (MHP). Kolmanda – Rahva Demokraatliku Erakonna (HDP) – jättis ta kõrvale. Mis siis, et viimatimainitu toetajad moodustasid tõenäoliselt arvestatava osa hukkunuist.

HDP on nimelt suurim pind AKP silmas. Kurdidest alguse saanud jõud on võitnud värske alternatiivina ka paljude türklaste toetuse. See, et HDP ületas suvel valimiskünnise, võttis AKP-lt võimaluse teha järjekordne enamusvalitsus ja president Recep Tayyip Erdoğanilt lootuse kindlustada ainuvõim. Just seetõttu kutsus AKP 1. novembriks esile uued valimised. Paljud kahtlustavad, et just kurdide tasalülitamise lootuses kisti lahti vahepeal vaibunud verine konflikt Kurdistani Tööparteiga (PKK).

CHP omakorda kannab hinges okast nende domineerimisele lõpu teinud AKP suhtes. CHP liider Kemal Kılıçdaroğlu lubas üleeile, et on valmis raskel hetkel Davutoğluga rääkima. Teisalt lajatas otse AKP valitsuse pihta: juhtunus on süüdi sisejulgeoleku eest vastutajad.

Kurdidest alguse saanud jõud on võitnud värske alternatiivina ka paljude türklaste toetuse.

MHP juht Devlet Bahçeli süüdistas samuti AKP valitsust. Tema hinnangul on probleem selles, et Türgi on toppinud välispoliitikas nina sinna, kuhu poleks vaja. Davutoğlule lasi teatada, et küllap on peaminister talt «ei» kuulmisega harjunud.

Et Davutoğlu neid kõnelustele ei kutsunud, polnud HDP-l vaja ses osas seisukohta võtta. Partei kaasjuht Selahattin Demirtaş meenutas kaht samasuguse käekirjaga suvist rünnakut – Diyarbakıris ja Suruçis, kurdide alal ja kurdi poliitiliste ühenduste vastu – mis valitsust väga innukalt tegutsema ei pannud. Ning võttis oletada, et valitsusele asjade praegune seis sobibki.

Üldiselt arvatakse, et terroristlik PKK omakorda ka ei salli HDPd, kes kipub nende aastakümneid vägivallaga hoitud teemat rahumeelsusega kaaperdama. Sestap seisis PKK nn Islamiriigi ja äärmusvasakpoolsete kõrval ka rünnaku peakahtlusaluste reas. Sellegipoolest ilmutas PKK üleeile vähemalt retoorikas arukust, teatades, et nende poolt on valimisteni võitlus peatatud. Juhul, kui neid ei rünnata.

Eile õhtuks polnud süüdlast selgunud. Türgi valitsuse käsul anti PKK sihtmärkide pihta õhulööke. Ja ka muidu tundus ametliku jutu järgi leinapäevadeks peatatud valimiskampaania pigem vaid pöörasematel nootidel edasi käivat.