Äratuskell

FOTO: AFP / Scanpix

Kui algab kooliaeg ja kell heliseb kell 8 hommikul esimesse tundi, algavad ka hilinemised ning lastevanemate ja õpetajate etteheited, kirjutab ajakirjanik Thea Karin Õpetajate Lehes.

Bussides ja trammides näeb istmetele lötsi vajunud magavaid lapsi. Siis manitsetakse lapsi õhtul varem magama minema, et õigel ajal üles saada. Puberteediealised vastavad, et neil ei ole varem und. Aga kui äkki ei olegi need terveid öid internetis surfajad, kellel hommikustes tundides silmad kinni vajuvad, laiskvorstid?

Teadlased on tõestanud seda, millest noorukid juba ammu räägivad: noortel ei tule õhtul vara tõesti und. Teadlased kutsuvad üles järgima nende maade eeskuju, kus kool algab kell 9, veel parem kell 10, sest puberteediealiste bioloogiline kell tiksub omamoodi: enamik noortest muutub puberteedi ajal õhtuinimesteks, nn öökullideks. Varajased ülestõusjad, nn lõokesed, jäävad murdeeas vähemusse.

Brown University (Providence, Rhode Island, USA) teadlane Mary Carskadon on viinud noorukitega läbi mitmenädalase eksperimendi. Selle tulemus näitas, et noorukeid ei ole mingit mõtet enne kl 23 voodisse saata – nende ärkveloleku ja magamise rütm on puberteedi ajal selliselt seatud, et nad tõepoolest ei jää õhtul enne kella 11 magama. Ning hommikuti ei ole nad enne kella 9 end täielikult unest lahti raputanud.

Uuritud on ka seda, milline on eri kronotüüpide mõju akadeemilistele saavutustele, õppeedukusele. Nii analüüsis Itaalia-Saksa teadlaste meeskond 31 uuringus kokku 27 309 noorukit üle maailma. Uuringutulemuste põhjal nõuab meeskond, et kooli algus lükataks vähemalt alates 7. klassist hilisemale ajale. Kell 9 on parem kellaaeg kui kell 8, selles on kõik teadlased ühel nõul.

Teadlased nõuavad arvestamist bioloogiliste teguritega. Kindel on, et tundide algus kell 8 vähendab paljude õpilaste õppevõimet ning on vastuolus magamise ja ärkveloleku rütmiga. Unepuudus on sellesse sisse programmeeritud ning põhjustab pikaajalisi tervisehäireid. Kui sisemine kell annab öökullile magamisajaks ajavahemiku kella 2–10, siis algavad tunnid tema jaoks kronobioloogiliselt keset ööd. Nii ei suuda õpilased õpitut hästi omandada, sest õpivad suurelt jaolt uneaja vältel.

Kuidas on lood aga lõokestega? Kas nemad ei hakka tundide hilisema alguse all kannatama? Teadlased võrdlesid öökullide ja lõokeste õppe­edukust, kasutades selleks 4734 õpilase hindeid, mis olid pandud eri kellaajal. Tulemus oli üheselt selge: kõige halvemad tulemused olid unistel õpilastel ja ekstreemsetel öökullidel. Varajased kronotüübid olid eelisolukorras. Kontrolltööde puhul, mis toimusid vahemikus 8.15–9.45 ning isegi 10–12.15, olid lõokeste tulemused selgelt paremad. Alles 12.45 ja 15 vahel toimunud eksamite puhul hinded tasakaalustusid. Et võrdsed lähtekriteeriumid tekiksid, peaksid kõik eksamid ja kontrolltööd toimuma pärastlõunal, ütlevad teadlased.

Probleemid ei puuduta aga mitte ainult mälu võimeid ja kontrolltööde tulemusi. Kes peab aastaid funktsioneerima vastupidiselt oma ärkveloleku ja magamise loomulikule rütmile, kannatab kroonilise unetuse all, mis on teadlaste keeles social jetlag. Selle vahel, mida nõuab ühiskond ja mida kirjutab ette sisemine bioloogiline kell, laiutab hiiglaslik kuristik. See sarnaneb efektiga, mida tekitavad lennud eri ajatsoonide vahel. Erinevus on aga selles, et sotsiaalne jetlag saadab inimest pikki aastaid, põhjustades ülekaalulisust ja depressiooni. Peale selle toob oma sisemise kella vastaselt elamine kaasa riski haigestuda teise tüübi diabeeti ning südame- ja vereringehaigustesse. Kronobioloogidel on seega hea põhjus kooli varast algust hilisemaks nihutada.

Esimesed pilootkoolid Saksa- ja Inglismaal on katsetanud koolipäeva hilisema algusega. «Hilisem tundide algus on parem. Juba 8.30 on parem, veel parem oleks kell 10,» ütleb kronobioloog ja uneuurija Russell Foster (Oxfordi ülikool). Puberteet on väga kriitiline faas, sellega tuleb arvestada. Suurbritannia uurimisprojektist võtab osa sada kooli, kus on nihutatud tundide algus kella 10-le. Eksperiment kestab 2018. aastani.

Kes jääb öökulliks, kes lõokeseks, see selgub naistel alles kuskil 20. ning meestel 21. eluaastal. Siis on asi selge ja öökull ei vali näiteks pagari elukutset, et terve elu varase ülestõusmisega võidelda. Teadlased teavad, et õpetajate seas on lõokese tüüp tugevalt esindatud. Seega pole ime, et koolisüsteem näitab üles vähe mõistmist noorte suhtes, kes esimestes koolitundides vaevu oma väsinud pead õpikute kohalt tõsta jõuavad.

Professor Christoph Randleri selgitused

Heidelbergi ülikooli professor Christoph Randler on kirjutanud, et magamise ja ärkveloleku suhe muutub elu jooksul. Väikesed lapsed on varakult ärkvel. Puberteedi saabudes nihkub magamishormooni melatoniini tootmine ühe-kahe tunni võrra. Sellel on seos seksuaalhormoonide sisselülitamisega. 85 protsenti noortest on seetõttu ööinimesed, keda kutsutakse öökullideks. Pärast päikeseloojangut on nad kaua ärkvel ega saa hommikul voodist välja. Alates 21. eluaastast kuni pensionieani areneb biorütm jälle varasema ülestõusmise suunas. Siis on iga kolmas 30-aastane niinimetatud lõoke.

 

Kas öökullist võib saada lõoke ja vastupidi?

Randler: Oletatakse, et see, millisesse magamistüüpi keegi kuulub, on geneetiliselt kindlaks määratud. Üks Iisraelis läbi viidud uurimus näitas, et ainult pooled katsel osalenutest olid pärast pikka treeningut suutelised oma biorütmi pikemaks ajaks tunni võrra nihutama. Kronobioloogid Müncheni Ludwig Maximiliani ülikoolist arendasid välja küsimustiku (Munich Chronotype Questionnaire), mille põhjal saab testida, kas kuulud öökullide või lõokeste sekka. Kõige ekstreemsemad öökullid on hispaanlased, veel rohkem kui itaallased.

Kas varajastel tõusjatel on elus kergem?

Uurimused näitavad, et lõokestel tekib stress kergemini. Hommikuti tekib neil suurel hulgal stressihormooni kortisooli, seetõttu saavad nad kergemini voodist välja. Öökullid kannatavad sagedamini depressiooni all, õpilastena on neil halvemad hinded.

Kas tundide alguse nihutamine tunni võrra lahendaks probleemi?

Jah. Usun, et paljud lapsed kannatavad varase ülestõusmise tõttu kroonilise unepuuduse ja väsimuse all, esmajärjekorras esimestes koolitundides. Noored on 12. ja 20. eluaasta vahel kõige rohkem öökullid, aga just selles kriitilises faasis nõutakse neilt koolis hommikuti kõige rohkem. Koolitundide hilisem algus ei oleks mitte ainult nende võimekuse huvides, vaid ka õhtuse pereelu jaoks tunduvalt parem.

Miks on lõokeste lõpueksamite tulemused paremad kui öökullide omad?

Lõokesed ei ole intelligentsemad. Neil lihtsalt veab, et neile esitatakse väljakutse ajal, mil nad on täiesti ärkvel. Kooli tunniplaan sobib nende biorütmiga. Öökullidel on raskem. Me ei saa mitte mingi trikiga oma sisemist kella muuta.

Kas kool diskrimineerib öökulle?

Koolitundide algus kell 8 diskrimineerib enamikku õpilastest, sest eriti puberteediealised on ülekaalukalt öökullid. Minu uurimus 3000 õpilasega näitab, et 12. ja 13. eluaasta vahel muutub noorte biorütm täielikult. Kui enne puberteeti on paljud lõokesed, siis koos hormoonide möllamisega muutub enamik öökullideks. Alles 20. eluaastal diferentseeruvad magamistüübid – mõned öökullid hakkavad uuesti vara tõusma, teised jäävad teismeliseaegse rütmi juurde.

Kas koolinädala ajal tekkinud unedefitsiiti on võimalik kompenseerida?

Varem öeldi, et järelemagamine ei ole võimalik. Sellest hoolimata magavad noored nädalalõppudel kaua. Neil on iga päev umbes 2–3 tundi uneaega puudu. Uurimused on näidanud, et nn weekend oversleep on tasakaalustava ja puhkust võimaldava mõjuga. Seega ei peaks vanemad nõudma, et nende lapsed osaleksid pühapäevasel ühisel hommikusöögil.

Kas öökull peaks õpetajale ütlema, et sorry, saan alles lõunaks kooli tulla?

Kool ei peaks algama varem kui kell 9. Kui ekstreemsed öökullid või lõokesed pikalt oma sisemise kella vastu töötavad, toob see kaasa unehäireid ja võib tekitada psüühilisi probleeme.

Kuidas on haridusministeeriumid teie seisukohta suhtunud?

Rahvusvahelised erialased ajakirjad on näidanud meie uuringu vastu üles suurt huvi, kuid hariduspoliitikud on jäänud väga tagasihoidlikuks. Sellest on kahju, sest kui meie õpilased saaksid end välja puhata, oleks ka nende õppeedukus parem. 10–15-aastased vajavad keskeltläbi üheksa tundi und. Kui tundide algusaega ei saa muuta, siis aidake lastel vähemalt tund enne magamaminekut rahuneda. Lõpetage õigel ajal kõik spordi- ja arvutimängud. Kõige paremini jääb magama pimendatud toas, sest pimedas hakkab keha unehormooni tootma. Seevastu hommikuti peaksid lapsed olema valguse (päikese) käes, näiteks minema kooli jala või rattaga, mitte bussi ega vanemate autoga. Ning olge mõistvad, kui teie laps tahab nädalalõpul lõunani magada. See näitab, et tal on suur vajadus järele magada.