Juhtkiri: ärikate mainest ideederohke ärikultuurini

Foto: Urmas Nemvalts

Eesti tähistab täna esimest korda lipupäevana ettevõtjate päeva. Kui mõnes firmas, organisatsioonis või ministeeriumis sel puhul torti süüakse, on see ju igati tore, kuid lippudest hoolimata ei peaks see olema pateetiliste ilukõnede päev. See päev annab põhjuse mõelda Eesti ärikultuuri hetkeseisust ja majandusest laiemalt ning olla sillaks riigi ja ettevõtjate dialoogis.

Eesti ettevõtlus sai õieti arenema hakata vaba turumajanduse tekkides ehk iseseisva riigi tingimustes. Raudse eesriide kokkuvarisemine, lääneriikide avanemine, anarhia õigusruumis, kooperatiivide loomine, veel hingitsevad sotsialismi taustaga ettevõtted – need ja veel paljud teised märksõnad iseloomustavad kujukalt seda pilti, millest me tuleme. Arvestades küllaltki lühikest ajavahemikku, on Eesti ettevõtjad ja ettevõtluskeskkond praeguseks vägagi arvestataval tasemel. Meil lihtsalt pole olnud aastakümnetepikkuste traditsioonidega pereettevõtteid, börsifirmasid, brände.

Üleminekuaja «ruuduliste pükstega» Viru ärikatest kleepus sõnale «äri» kauaks külge lausa paheline varjund. Kuigi oleme päris tükk aega saanud oma ettevõtluskeskkonda arendada, oleme endiselt poolel teel. Meil pole seni mõistmist, et ka ettevõtja võib äriideega läbi kukkuda. Ebaõnnestumistest saab õppida, pankrot ei pea tähendama inimese mahakriipsutamist. Ka ilmakuulsad multimiljonärid pole alati õnnestunud. Idufirmadega sageli nii ongi – proovitakse, katsetatakse, arendatakse, müüakse lahendusi edasi.

Meie koduturg on tilluke, mõelda tuleb aga suurelt. Nüüdisaegses avatud maailmas konkureerivad Eesti ettevõtjad üleilmselt ja võib öelda, et oleme päris uhkelt paadis just tänu uutele firmadele, kes rajavad teed: TransferWise, CrabCAD, Skype. Aga teed rajada saab vaid sellisel juhul, kui selleks võimalusi luuakse. Kui uute ideede otsinguid ja arendamist toetavad haridussüsteem ja seadused. Näiteid, et nutikad e-lahendused jäävad toppama, sest seadused on liiga jäigad ja inertsed, kohtame igal sammul.

Üks tänase päeva eesmärke võikski olla riigi ja ettevõtjate dialoogi tõhustumine.

Valitsusliidu ellukutsutud ettevõtjate päeva on nimetatud ka ebasiiraks ettevõtmiseks. Ettevõtjat ei kohelda võrdselt teiste maksumaksjatega, pahandas hiljuti 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter Äripäevas. «Tänases praktikas on nii ettevõtja kui ka igaüks, kes on kasvõi ilma igasuguse tasuta mõne firma juhatuse liige, otsekui teise sordi inimene. Hoolimata kohustusest töötukindlustusmaksu tasuda igalt palgana teenitud eurolt, ei saa ta töötuks jäämise korral eurotki hüvitist,» kirjutas Vahter.

See on vaid üks näide, ettevõtjaid muretsema panevaid asju on veel – mängud maksudega, riigikapitalismi ilmingud, mõttetu bürokraatia vohamine… Üks tänase päeva eesmärke võikski olla riigi ja ettevõtjate dialoogi tõhustumine. Seeläbi paraneb keskkond, et olla avatud värsketele ideedele ja uutele ettevõtlikele inimestele.