Ilmselt on kõigile tuttav Indrek Tarandi nägemus erakondade noortekogudest kui broilerivabrikutest, tegelikkuses on need aga heaks täienduseks kooliharidusele ja kasvatavad noortes huvi poliitika vastu, kirjutab Reformierakonna Noortekogu peasekretär Anti Haugas.
Kirjeldus «poliitbroilerid» on vaimukas ning saab omaette broilerit ning kõiki tootmisprotsesse ette kujutades vuntsi muheleda. Ei pane pahaks, saab ka ise sel kulul nalja tehtud. Nõukogude ajal nimetati poliitilist noorteorganisatsiooni komsomoliks ja see tagas kommunistlike noorte järelkasvu. Vabas Eestis kannavad noortekogud demokraatliku ning eetilise riigijuhtimise järjepidevust.
Kirjutan noortekogu tegevusest just läbi Reformierakonna Noortekogu peasekretäri silmade, ent ka teistel organisatsioonidel on struktuur ning tegevused suhteliselt sarnased.
Mida teevad noortekogud?
Noortekogud koosnevad üldiselt noorteklubidest, mis paiknevad maakonnakeskustes ning suuremates omavalitsustes. Koondavad sarnaselt mõtlevaid ning entusiastlikke inimesi. Klubide tasandil on peamiseks kokkusaamise ajendiks klubiõhtu. Korraldatakse koolitusi, debatte, kutsutakse esinema poliitikuid, ühiskonnategelasi, ettevõtjaid, kultuuritegelasi. Arutletakse ka oma piirkonna ning riigi tasandi poliitilistel teemadel, mõeldakse kaasa ning vajadusel öeldakse sõna sekka. Just see on poliitilise noorteorganisatsiooni üks suurimaid eeliseid huviringide ees.
On lihtne saada ning leida kontakti tegelike otsustajatega. Paljud noortekogude liikmed kandideerivad ka ise nii kohalike omavalitsuste kui riigikogu valimistel ning löövad kaasa valimisprogrammide ning omavalitsuste eesmärkide loomisel ja sõnastamisel.
2013. aastal kandideeris Reformierakonna nimekirjas üle 120 noortekogu liikme, kellest 25 osutusid valituks. Noortekogud on vastukaal omavalitsuste vananevatele kollektiividele. Noored näevad kodukoha elu teise nurga alt ja arvestavad enam noortega. Nendega, kelle õlul lasub kümne aasta pärast elu edasiviimise raskus.
Mida varem hakkab inimene muret tundma tuleviku pärast, seda suurem on ka tõenäosus, et tulevikus soovitakse ühiskonnale midagi tagasi anda. Ei mõelda vaid «mida saab riik teha minu jaoks», vaid mõeldakse «mida saan mina teha riigi heaks». On loomulik, et igast endisest noortekogu liikmest ei saa poliitik, tegelikult saab päris vähestest. Paljudest saavad edukad ettevõtjad ja ühiskonnategelased.
Edasiviiv jõud
Kuulumine noorteorganisatsioonidesse on ideaalne täiendus kooliharidusele. Kui kool õpetab meid mõtlema, annab taustateadmisi, siis noorteorganisatsioonides saab seda kõike rakendada. Inimesed õpivad enda ning oma seisukohtade eest seisma ja eesmärkide nimel võitlema. Arendatakse sotsiaalseid ning diplomaatilisi oskusi. Nähakse, et elus ei ole kõigel ainult üks õige vastus ning 1+1 ei ole alati 2. Näen oma silmaga pidevalt, kuidas inimesed iga nädalaga arenevad ning elus edasi liiguvad.
Noortekogude tegevust juhib üldjuhul üle-eestiline juhatus. Reforminoortes tegeleb juhatus lisaks noorteklubide abistamisele ka välis- ning siseriikliku poliitikaga. Loome ning hoiame kontakte Euroopas asuvate noorteorganisatsioonidega. Õpime üksteise praktikatest ning seame ka ühiseid eesmärke Euroopa Liidu tulevikku puudutavatel teemadel. Liberaalsete noorteorganisatsioonide katuseorganisatsiooniks Euroopas on LYMEC. Kaks korda aastas toimuvate kongresside raames esitavad noorteorganisatsioonid resolutsioone. Vastuvõetud resolotsioonid jõuavad Euroopa Parlamendi liberaaldide fraktsiooni, ALDE-ni.
Reforminoored on viimastel aastatel hoidnud üleval Balti riikide julgeolekut puudutavaid poliitilisi teemasid. Elu on näidanud, et LYMEC’il kaasa löönud noorpoliitikud langetavad tulevikus otsuseid ka Euroopas. Olgu näitena välja toodud kasvõi Taavi Rõivas või Carl Haglund. LYMEC on väljundiks ka organisatsioonidele, kelle kodumaal isikuvabadusi piiratakse teisitimõtlejaid taga kiusatakse.
Tark mees Platon on öelnud kunagi: «Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed». Kutsun kõiki Eesti noori üles julgelt Eesti poliitilises elus kaasa lööma.