Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Aivar Sõerd: riigieelarve käivitab lõpuks Russalka ristmiku ehituse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisa Tagel
Copy
Aivar Sõerd
Aivar Sõerd Foto: Riigikogu kantselei

Tallinna linna prioriteediks on olnud Lasnamäe kiirtrammiliini rajamine, ent riigieelarvest linnale ette nähtud summade toel alustatakse lõpuks Viimsi ja Pirita elanikele olulise Russalka ristmiku rekonstrueerimist, kirjutab Reformierakonna liige Aivar Sõerd.

Riigikogu rahanduskomisjon alustas järgmise aasta riigieelarve kava läbivaatamist. Riigieelarvest Tallinna linnale suunatud 2016. aasta investeeringutest on Russalka ristmiku rekonstrueerimine oluline eelkõige Viimsi ja Pirita elanikele. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimise toel rajatakse reidi tee lõik ja rajatakse kaasaegne ristmik.

Praegu on Russalka ristmiku läbilaskevõime selline, et tipptunnil hakkab ummik pihta juba Pirita Selveri juures ja venib kuni südalinnani välja. Suur osa Viimsi ja Pirita elanikest käib tööl Tallinnas, samuti peavad paljud kooliõpilased jõudma hommikul kesklinna koolidesse. Ummikutes kulub palju inimeste väärtuslikku aega, mida saaks kasutada palju otstarbekamalt.

Leevendust pole pakkunud ka sõiduauto ja ühistranspordi kombinatsioon «Pargi ja reisi» lahenduse näol. Kui see oleks lahendus nagu seda on välja reklaamitud, siis oleks näiteks Merivälja tee parkla parkijaid täis, paraku on tänasel päeval parkla pooltühi. Ühistranspordi sujuvat liiklemist takistab teelõik Russalka ristmiku ja Metodisti kiriku vahel, kus Viimsist, Piritalt ja Lasnamäelt lähtuv liiklus, sealhulgas bussid ja tramm on surutud kahe rajaga teelõigule. Eriti aeglaseks läheb liiklus sellel lõigul siis, kui Lasnamäelt tulevad kaubaveokid, mis suunduvad sadamasse laevale.

Tallinna linnavalitsuse esimene prioriteet on Lasnamäe kanali trammiliin

Põhjaväila ehitusest, mis ühendaks kiirelt läbitava trassiga Russalka ristmiku ja Paldiski maantee, on räägitud aastaid. Kunagise plaani järgi pidi trass valmima aastatel 2012-2015. Paraku pole selle tee ehitus olnud Tallinna esimeste prioriteetide seas. Linnavalitsuse prioriteet pole olnud investeeringute suunamine Haabersti ja Russalka ristmiku väljaehitamiseks, vaid Lasnamäe kiirtrammitee väljaehitamiseks. Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemine selleks aga on perspektiivitu, sest see liin ei vasta tasuvusnõuetele.

Lasnamäe elanike töökohad on peamiselt Peterburi maantee äärsetes ettevõtetes või Jüri ja Rae tööstusparkides. Lasnamäelt Russalka ristmikule saabuval teel pole kunagi mingeid ummikuid, pigem on seal näha sadamasse suunduvaid rekkasid.

Kuna Euroopa Liidu eelarvest Lasnamäe trammiliini ehituseks finantseeringu taotlemine on perspektiivitu on Tallinn varasemalt lubanud liini välja ehitada kord PPP projektina, kord Hiina investorite toel. Asi pole loomulikult kuhugi liikunud, nii nagu ka Linnahalli ehitus.

Russalka ja Haabersti ristmike rahastamiskava on nüüd järgmise aasta riigieelarves sees ja Tallinnal tuleb leida omafinantseering Tallinna eelarvest. Vastavad kokkulepped on praeguseks teadaolevalt ka olemas.

Russalka ristmiku ja Reidi tee ehituse kogumaksumuseks on kavandatud 28 miljonit eurot ja see summa sisaldab ka omafinantseeringut. Tallinna Linna hinnangul võiks sellest järgmisel aastal ära kuluda 14,12 miljonit eurot, aga see tundub väga optimistliku hinnanguna. See peaks siis sisaldama nii projekteerimist, kaevetöid kui ka maade võõrandamise kulu.

Praeguseks on tehtud projekteerimise hange ja leping on sõlmimisel. Kui kõik kulgeb sujuvalt ja ei tule ootamatuid takistusi, siis võiks projekt valmida järgmisel aastal. Seejärel toimub hange ehitaja leidmiseks ja ehitus võiks kesta aastatel 2017-2018. Oleks väga tervitatav kui ehitus valmiks aastaks 2018, mil Eesti Vabariik tähistab saja aasta juubelit. 

---------------------------------

Aivar Sõerd on riigikogu rahanduskomisjoni ja Viimsi vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige. 2005–2007 oli ta Andrus Ansipi esimese valitsuse rahandusminister.

Tagasi üles