Gasumi teade regionaalse LNG-terminali ja Balticconnectori gaasitrassi ehitamisest loobumisest tõi esile majanduspoliitilise blufi.
Andres Reimer: Soome gaasibluff
8. oktoober 2015, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene veeldatud maagaasi laev Alexela Paldiski terminalis võinuks maabuda 2017. aastal, kuid Gazpromi suurosalusega Gasum kasutas vormel-1 rajalt tuntud pidurdamistaktikat, asudes konkurendil jalus töllerdama.
Gazprom alustas septembris Shelliga läbirääkimisi nn Balti LNG-tehase ehitamiseks Ust-Luugasse. Alexela edu Paldiski terminaliga oleks raskendanud Ust-Luuga tehasele strateegilise investori leidmist, sest võimekuse poolest kujutab Alexela kavandatav terminal endast samaväärset Gazpromi-Shelli tehasega. Paldiskisse kavandatav 160 000 m3 mahtuvusega taristu suudaks tehniliselt vastu võtta ja tarbijatele edasi toimetada samasuguse koguse veeldatud maagaasi nagu ka Shelli tehnoloogiaga ehitatav tehas. 10 miljoni tonnise aastatoodanguga Balti LNG, mille rajamiseks venelastel endil tehnoloogiat pole, peaks käivituma 2020. aastal.
Gasumi sammud hakkasid Venemaa gaasimonopoliga ühtima kaks aastat tagasi. Seni polnud soomlased regionaalse LNG-terminali ehitamisest huvitatud ja omavahel murdsid piike Läti ja Eesti. Vaevalt jõudis Läti võistluses teiseks jääda, kui mängumuutjana astus lavale Gasum. 2013. aasta suvel sõlmis Gazprom Leningradi oblastiga kavatsuste protokolli LNG-tehase ehitamiseks. Samal ajal hakkas Gasum propageerima Inkood regionaalse terminali asukohana.
Venemaa näitas Ukrainas selgelt, kuidas poliitilistele nõudmistele saab gaasikraani logistades mõju lisada.
2014. aasta lõpus sõlmis peaminister Taavi Rõivas Soome ametivenna Alexander Stubbiga kokkuleppe, et regionaalne LNG-terminal rajatakse lahe põhjakaldale.
Äsja teatas Venemaa uudisteagentuur TASS, et Gazpromi ja Shelli asjaajamine Balti LNG-tehase rajamiseks on jõudnud investeerimisarvutusteni. TASSi teatele järgnes Gasumi taandumine nii terminali kui ka toru rajamisest.
Gasum jätkab Soome rannikul kohalike LNG-terminalide ehitamist, sest firma suurosanik rajab mõnetunnise laevasõidu kaugusele suure veeldatud gaasi tehase. Veel ühe suure terminali rajamine poleks Gasumile tõepoolest majanduslikult põhjendatud.
Kuid Balticconnectori ja regionaalse LNG-terminali rajamise eesmärk peitub energiajulgeolekus: Venemaa näitas Ukrainas selgelt, kuidas gaasikraani logistades saab poliitilistele nõudmistele mõju lisada.
Alexela, kellel kulub LNG-terminali ehitamiseks kolm aastat, liigub õrnal jääl. Paldiski terminal vajab Balticconnectorit, et LNGd saaks müüa taasgaasistatuna. Soome ja Eesti peavad Balticconnectori rahastamistaotluse Brüsselisse viima juba 14. oktoobril. Vastus taotlusele võib tulla jaanuaris 2016.
Suvel Soome juba jättis eestlased Balticconnectoriga üksi. Elering ja Gasum pidid esitama oma riikide regulaatorite ühise investeerimistaotluse. Taotluse esitas vaid Elering.
Loodetavasti suudavad Eesti ja Soome valitsus teha nüüd sellist koostööd, et sellega ei kaasneks vee sogamine Brüsselis.