Hanno Tomberg: Eesti majandus vajab selgeid eesmärke

Hanno Tomberg. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg kinnitab, et ka EAS on muutusteks valmis ning alustanud tegevusi, kus seni toetustele keskendunud avalik institutsioon oleks rohkem ettevõtjale nõuandja ja aitaks välja selgitada arengu peamisi takistusi.

Eesti majanduse seisund on hea, kuid mitte selline, mille üle saaksime eriliselt rõõmustada. Eesti ei paista majandusnäitajate poolest teiste riikide seast välja, mida väikese väliskaubandusmahuga riik tegelikult vajaks.

Tõsi, rahanduspoliitiliselt pole paremat olukorda ilmselt kaua aega olnud. Laenuintressid on rekordiliselt madalal, samas on pangad eriti hoolikad laenude väljaandmisel ja piisava omapanuseta ei ole lihtne pangast raha saada. Ettevõtete kasumlikkus on viimastel aastatel langenud ja paljudel juhtudel pole ettevõtjatel kogunenud lisakapitali, mida uute ideede rakendamiseks kasutada.

Kredexi kasvanud ekspordigarantiide ja laenukäenduste maht on kinnituseks, et ettevõtjad on jäetud välisturgudele laienemisel toetuste ja riiklike meetmete armule. Samas ei ole ka need mehhanismid eelolevatel aastatel piisavalt suured, et ettevõtlusele uus käik anda.

Ettevõtjatele on oluline saada ülikoolidest ja teadusasutustest teadmised, mis aitaksid oma tootmist ümber korraldada ja uute tooteideedega välja tulla.

Eesti kaheprotsendiline majanduskasv kahel viimasel aastal on toimunud eelkõige sisenõudluse toel. Viimast on turgutanud palgasurve, mis on väheneva tööjõuga riigis tõstnud töövõtjate heaolu, süües samal ajal ettevõtete tootlikkust. Samal viisil edasi talitades keerutame nõiaringis, millele paratamatult teeb lõpu ostujõu kasvu pidurdumine.

Valitsus on kuulutanud majanduskasvu üheks valitsusprogrammi viiest prioriteedist julgeoleku, palgavaesuse leevendamise, lastega perede toetamise ja riigireformi teostamise kõrval. Kuidas seda saavutada, programm selgelt ei sõnasta. Kõige julgema ideena on seal kirjas tööjõumaksude alandamine, kuid sedagi alles 2017. aastast ja kokku 0,5 protsenti aastas. Ei ole läbimurdeline, nagu ka valitsussektori kaheprotsendiline kärpimine.

Mulle meeldis Gunnar Oki raport kõrghariduse tegevussuundade kohta, sest Eesti haridussüsteemi valud olid seal välja toodud. Mõnele oli see liiga otsekohene ja väljapakutud lahendused kriitikute meelest liiga lennukad. Keskenduda tuleks peamistele takistustele ja neid lahendama asuda. Ettevõtjatele on oluline saada ülikoolidest ja teadusasutustest teadmised, mis aitaksid oma tootmist ümber korraldada ja uute tooteideedega välja tulla. Praegu on osapoolte koostööd vähe ja selles on süü mõlemal.

Samasugust raportit vajaksid nii Eesti ekspordi kui ka välisinvesteeringute sektor. Olgu see ka kriitiline EASi tegevuste suhtes. Meil oleks siis kindel teadmine, et valitsus ja ühiskond soovivad saada muutusi.

Oleme ise muutusteks valmis ning alustanud tegevusi, kus seni toetustele keskendunud avalik institutsioon oleks rohkem ettevõtjale nõuandja ja aitaks välja selgitada arengu peamisi takistusi.

Püüame aru saada ettevõtete kasvuvõimalustest ja appi minna seal, kus mõju on kõige suurem. Sellest tulenevalt on uue seitsmeaastase meetmete perioodi fookuses välisturgudele laienevad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning nõustamisel ja tugiteenustel protsessis senisest olulisem roll.

Sellest üksi ei piisa. Riigil tuleks defineerida strateegilised eesmärgid ja tegevused, mida ettevõtjatega koos ära teha. Oskaksin siin omalt poolt välja tuua kolm olulist teemat: eksport, välisinvesteeringud ja haridus.

Esiteks peaksime defineerima ekspordisektorid, kus Eesti ettevõtetel on tugevused ja seetõttu ka potentsiaal kasvada. Nendeks võiksid olla masinaehitus, elektroonikatööstus, puitmajade ehitus, laevaehitus ja infotehnoloogia.

See nimekiri võib ka teistsuguseks kujuneda, aga meil tuleks teha valikud. Nutikas spetsialiseerumine seda tööriista kahjuks ei anna. Kui valik on tehtud, saaksime anda väljavalitud sektoritele senisest enam tuge ja mootorina võiksid nad käima tõmmata ka lähedalt seotud teised majandusvaldkonnad.

Teiseks tuleb alustada valitsusliidu programmis välja toodud Team Estonia tegevustega. EAS on valitsusele kontseptsiooni koos analüüsiga üle andnud, kuid seni pole midagi sündinud. Välisinvesteeringute riiki meelitamisel peavad olema aastased prioriteedid, mis suunas fokuseeritult tegutseda. Kui riigile on oluline meelitada Eestisse näiteks suur serveripark, mis avab teised samasugused investeeringud, tuleb selles suunas teadlikult tegutseda. Praegu oleme saanud vastakaid sõnumeid, investeeringuna on see hea, kuid serveripargi töös hoidmine on energiamahukas.

Samasugune keskne idee võiks olla toetava keskkonna loomine arendus- ja teenuskeskuste Eestisse toomiseks, kuid ka see vajab koostööd. Sellele peavad kaasa aitama nii riigi migratsioonipoliitika kui ka haridussüsteem.

Kolmandaks, haridussüsteemi muutmisega tuleb kohe pihta hakata. Arutelud teemal, mitu ülikooli oleks Eestis vaja ja millistel erialadel tasub üle minna ingliskeelsele õppele, on ebaolulised. Olulisem on määrata siht, et ülikoolide lõpetanutel oleks, kuhu tööle minna, ja ettevõtjad oleksid rahul ülikoolidest tulevate spetsialistide kvaliteediga. See võimaldaks määratleda lähiajal erialad, mille järele on tööturul nõudlust, ja suurendada neile vastu võetavate tudengite arvu. Positiivne eeskuju on IT-erialade näol olemas, kus vastuvõtt on märgatavalt suurenenud ja tulemused pealekasvavate idufirmadena olemas.

Meil tuleb defineerida suuremad eesmärgid, mida majanduspoliitikas ellu viima hakata. See peab olema seotud Eesti ekspordivõime ja tööjõutootlikkuse kasvuga, ainult see viib nõiaringist välja.

Head ettevõtjapäeva!