Taavi Aas

FOTO: Andrus Peegel

«Tallinna linnapea on Edgar Savisaar. Mina asendan linnapead tema äraoleku ajal,» täpsustab Taavi Aas (49), kui mõni ajakirjanik teda juba linnapeaks tituleerib. Seda on käesoleval aastal juhtunud korduvalt, sest suurema osa ajast ongi just tema pidanud linnapead asendama. Samas on näha, et ega linnapeaks nimetamine kümme aastat abilinnapea ametit pidanud Aasale nii väga vastumeelt olegi.

Linnajuhtimise oskusi ja kogemusi tal ju jagub. Ehitus- ja planeerimisvaldkonda ning ühistransporti kureeriva abilinnapea töö on linnapea omast tunduvalt keerulisem. Pealegi ei vajaks Aas erinevalt praegusest linnapeast ööpäev läbi nõunike abi.

Enne Tallinna linnavalitsuse liikmeks saamist juhtis Aas Põltsamaa Piimaühistut, millest on nüüdseks saanud Eesti üks suuremaid ja edukamaid piimandusettevõtteid E-Piim. Kui Tallinna linn hakkas ühistupanka asutama ja irvhambad selle üle ilkuma kippusid, ei lasknud Aas ennast nendest segada, vaid tõi ühistulise tegevuse edukaks näiteks just E-Piima. Oli näha et mees teab, mida teeb, ning et ta usub oma tegemise õigsusesse. Paraku seisab ühistupanga loomine äriregistri taga, mis mingil põhjusel keeldub ühistupanka registreerimast. Linnavalitsus on lubanud selle keeldumise kohtus vaidlustada.

Kui võimukoridorides lõõmasid kired Kristiine turu ümber, mille rajamiseks ohverdati elamute vahel asuv haljasala, teatas Aas volikogu kõnepuldist silmagi pilgutamata, et kohalikud elanikud on andnud toetusallkirju turu rajamise toetuseks. Samal päeval tunnistas ta Postimehele samuti silmagi pilgutamata, et tegelikult oli turu toetuseks antud kolm allkirja ning selle rajamise vastu 73 allkirja.

Aasa endine kolleeg, nüüdne eurosaadik Yana Toom tunnistas äsja ühes intervjuus, et oleks vist võinud abilinnapeana volikogu ees seistes opositsiooni vastu veidi viisakam olla. Võib-olla tõdeb ka Aas kunagi tulevikus sedasama, sest opositsiooniga käitub ta volikogus päevakorrapunkte ette kandes peaaegu sama ülbelt kui Savisaar.

Linnapeatoolile pääsemist raskendavad Aasa kaks olulist puudust. Esiteks jääb ta karismaatilisuse poolest alla isegi keskmisele toidupoe müüjale. Sellest annavad tunnistust ka kesised valimistulemused. Lõika linte palju tahad, aga häältesaak valimistel jääb pehmelt öeldes nigelaks ka võrreldes teiste linnavalitsuse liikmetega.

Kolleeg Kalle Klandorf näiteks sai tänavustel riigikogu valimistel 400 häält ja Arvo Sarapuu 1662 häält. Abilinnapea Mihhail Kõlvart osutuski ligi 11 000 häälega riigikokku valituks, kuid otsustas siiski jätkata tööd linnavalitsuses. Aasa valimistulemus – 156 häält – on üle kümne aasta poliitikas tegutsenud mehe kohta lihtsalt piinlik. Aas kandideeris riigikokku ka juba 2003. aastal, siis oli tulemuseks 171 häält. Ühesõnaga, ei mingit arengut.

Tõsi küll, 2013. aasta kohalikel valimistel osutus Aas 227 häälega volikokku valituks, kuid tegemist oli kompensatsioonimandaadiga. See tähendab, et volikogu kohta ei taganud mitte valijate toetus, vaid koht erakonna valimisnimekirjas.

Teine puudus pole omane mitte ainult Aasale, vaid teistelegi eestlastest keskerakondlastele: nad ei kõneta venekeelset valijat.