Kuno Tammearu: iga tulesurm on välditav

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Foto: Tairo Lutter

Endiselt hukub Eestis tulekahjudes liialt palju inimesi, keskmiselt langeb tuleroaks kaks kodu päevas, kirjutab päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Tõsi, koostöös erinevate ametkondade ja partneritega oleme saavutanud viimase kümne aasta jooksul märkimisväärse tulesurmade vähenemise. Päästeameti visiooniks on vähendada õnnetuste arvu ja kahjusid aastaks 2025 Põhjamaade tasemele ehk vähendada tänasega võrreldes tulesurmasid veel enam kui kolm korda. Samas peame tunnistama, et viimaste aastate kurvad numbrid enam nii jõudsalt ei kahane. Üheskoos tuleb mõelda, kuidas edasi, sest lahendus turvalise ja ohutu keskkonna loomises saab peituda ainult koostöös – üksi päästeamet kõikide riskigruppide ja potentsiaalsete ohvriteni ei jõua.

Tuleb õppida ohutust tagama

Sellest hoolimata, et iga tulesurm on ärahoitav, on sel aastal Eestis tulekahjudes hukkunud juba 32 inimest. Need on kõik kellegi isad, emad, lapsed, vennad, õed, sugulased või tuttavad. Kas teadmine, et neid inimelusid oleks igaühe kaasabil saanud päästa, ei muuda meid kurvaks? Me teame, et kõrge tuleohuriskiga elab jätkuvalt suur hulk inimesi, keda me saaks ühiselt päästa.

Oleme harjunud tegelema tagajärgedega. Ehk saame nende likvideerimisega isegi hästi hakkama, kuid tagajärgede likvideerimine ei eemalda probleemide põhjuseid. Kui reageerijad saavad väljakutse, on kahju ju juba sündinud.

Alates 2006. aastast on ennetustöö olnud päästeameti põhivaldkonnaks. Meie eesmärgiks on kujundada elukeskkond, kus igaüks loob ning väärtustab ohutust ja turvalisust, mis omakorda aitab vähendada õnnetuste ja nendes hukkunute ning vigastatute arvu. Ohtudega tuleb tegeleda enne, kui ollakse sunnitud nendega silmitsi seisma.

Sellest hoolimata, et iga tulesurm on ärahoitav, on sel aastal Eestis tulekahjudes hukkunud juba 32 inimest. Need on kõik kellegi isad, emad, lapsed, vennad, õed, sugulased või tuttavad.

Päästeamet võttis endale sel aastal ülesandeks minna reaalselt ligi 15 000 Eestimaa koju, et aidata muuta neid oma nõu ja jõuga tuleohutumaks. See on aga murdosa kõikidest abivajajatest. Eesti-suuruses riigis loeb iga väiksemgi panus, olgu see koostöö kahe suure asutuse või vestlus kahe inimese vahel.

Peame õppima ise tagama nii enda kui teiste turvalisust: tarvis on mõista, et tihtipeale saab inimene ise olla enda ja ka kaaskodanike kõige lähem abimees, aitaja ning päästja. Päästeamet võib reageerida välkkiirelt juba toimunud õnnetusele, kustutada tulekahju, teha teavitustööd, koolitada, kuid paraku ei jõua me ikkagi kõikide kõrvadeni, ega suuda võidelda hooletuse, hoolimatuse ja teadmatusega. Aga sinuga koos me jõuaksime.

Alkoholi- ja tubakapoliitika mõju

Tänavune aasta algus tõi meile kurva uudise Laekverest, kus elumaja põlengus hukkus ema koos kahe lapsega. See tragöödia osutas halastamatult kitsaskohtadele eri ametkondade, ettevõtete ja eraisikute koostöös. Mitmete traagiliste õnnetuste juured on tihedalt läbipõimunud rasketest sotsiaal-majanduslikest probleemidest, mistõttu on äärmiselt oluline mõista, et ennetustöö algab juba kohalikult tasandilt. Võtmeisikuteks on siinkohal tänuväärt sotsiaaltöötajad, kuid paraku on nendegi ressursid piiratud.

Mitmete traagiliste õnnetuste juured on tihedalt läbipõimunud rasketest sotsiaal-majanduslikest probleemidest, mistõttu on äärmiselt oluline mõista, et ennetustöö algab juba kohalikult tasandilt.

Päästekomandos on  üksteise aitamine ja meeskonnana tegutsemine  ainuvõimalik. Päästjate koostöövõimekus pannakse proovile igal sündmusel ja sellest sõltub, kui hästi sündmuse lahendamisega hakkama saadakse. Seda sama koostööd ja abivalmidust nõuab ka ennetustöö: olgu selleks siis koostöö ametkondade vahel või kõige tavapärasem üksteise aitamine igapäevaelus.

Üle ega ümber ei saa me ka tubaka- ega alkoholipoliitikast. Kui tubakapoliitika reguleerimisel ja kujundamisel on viimasel ajal olnud palju positiivseid arenguid ja edasiminekuid, milleni on jõutud ametkondade ja osapoolte ühiste pingutustega, siis alkoholipoliitika kohta seda sama öelda ei saa. Miskipärast oleme nii seadusandlikul kui ka ühiskondlikul tasandil võimaldanud – paljude traagiliste õnnetuste soodustajale – alkoholile mitmeid privileege, mis kuidagi ei ole tasakaalus sealt tulenevate ohtude ja kahjudega. Alkoholipoliitika reguleerimisel ja kujundamisel tuleb lähtuda terve ja turvalise ühiskonna huvidest.

Soovides propageerida ja juurutada turvalisi ning ohutuid käitumisharjumisi, on tarvis mõista, et turvalisus hakkab peale meist endist: nii kodanikuna, ettevõtjana, firmajuhina kui kohaliku omavalitsuse töötajana. Turvaline kodu ning ohte ennetav käitumine peab ühiskonnas saama normiks – vastupidine käitumine, sihiteadlik ohtude eiramine peab lõppema. Iga inimene peab hakkama võtma senisest enam vastutust enda ning oma lähedaste turvalisuse eest.

Päästeameti väärtused: abivalmidus, julgus ja usaldus, ei ole deviisiks ainult meie töötajatele. Need on väärtused, millest peaks lähtuma igaüks. Märgakem neid, kes vajavad abi ning leidkem endas see tahe ja julgus, et sekkuda ja aidata.

Ohutus algab pisiasjadest

Selleks, et olla elupäästja, ei pea alati minema põlevasse majja, alustada saab ka kõige pisematest asjadest. Hea lugeja, millal Sina viimati oma kodu tuleohutust kontrollisid? Kas sa oled veendunud, et sinu ja lähedaste kodud ja küttekolded on ikka piisavalt turvalised? Keegi meist ei soovi, et tema või lähedase kodu satuks kurba tuleõnnetuste statistikasse. Ometi on seda tegelikult üsna lihtne saavutada. Kõige lihtsam viis enda kodu ja lähedasi tuleohu eest kaitsta, on veenduda oma kodu tuleohutuses, sest väga palju algab meil just kodust. 

Tihtilugu on väga kurvana lõppenud sündmuse põhjuseks just väga lihtsad ja iseenesest mõistetavad asjad, mille muutmine aga teadmatusest või hoopis hooletusest või edasilükkamisest tegemata on jäänud. Seda, kas kodu on piisavalt tuleohutu, saab hõlpsasti testida näiteks päästeameti tuleohutuse testi abil aadressil www.kodutuleohutuks.ee. 

See lihtne abivahend aitab kontrollida ja meelde tuletada kõike seda, mis võib kodus tuleohtu põhjustada.

Enam kui pooled tulesurmad on sellel aastal toimunud majapidamistes, kus puudus töökorras suitsuandur. Selle väikese seadme vajalikkusest – ja võimest päästa elu – oleme rääkinud juba pikka aega, kuid endiselt kohtame põlengupaiku, kus suitsuandur lebab sahtlipõhjas või puudub sootuks. Sellise hoolimatu teguviisi hinnaks võib osutuda elu ning eelpool mainitud number on selle kurvaks tõestuseks.

Ärgem siis unustagem hoolida, märgata ja aidata, sest vaid üheskoos saavutame püstitatud eesmärgid ning muudame Eesti ohutumaks ja turvalisemaks. Veendu juba täna, et sinu kodu oleks tuleohutu ja mõtle, kas oled teinud ikka kõik, et ka sinu sugulased, sõbrad ja kolleegid ei peaks kokku puutuma hävitavate sündmustega. Meid on liiga vähe, et mitte hoolida.