Robert Kitt: mida on sinu ettevõte teinud Eesti heaks?

Robert Kitt Foto: swedbank

Olen varem välja pakkunud, et Eesti uueks perspektiiviks olgu koostöö, sest see tagab meile jätkusuutlikkuse, kirjutab Swedbanki Eesti juht Robert Kitt. Kitt kutsub kõiki ettevõtjaid üles mõtlema, kuidas panustada Eesti elu edendamisse.

 Mittetulundussektor on viimastel aastatel muljetavaldavalt arenenud ning seal on järjest tõsisemalt võetavaid partnereid Eesti elu valukohtade parandamiseks. Kutsun üles aga kõiki ettevõtjaid mõtlema selle üle, kuidas lähenetakse nii oma ettevõtete otsestele mõjuvaldkondadele kui ka laiemalt kogukonda panustamisele.

Vastutustundlikkus aitab ellu jääda

Praegu Eestis tegutsevad ettevõtted on suuremalt jaolt ikkagi (maailma mõistes) väikesed. Nende igapäev seisnebki turul ellujäämises - kas töötajad on rahul, kas homme on kedagi tööle võtta, kuidas regulatsioone täita, mingissegi plussi jõuda ja kas meil on ka homme turul kohta? Muu maailma ettevõtluskeskkonna trendide põhjal võib väita, et vastutustundlikkus on see, mis neid kitsaskohti parandada aitab ja ettevõtet ka homme elus hoiab.

Vastutustundlik ja töötajatest hooliv personalipoliitika näiteks toob ettevõttesse parimad töötajad ja hoiab neid seal.

Ettevõtte ühiskondlik vastutus ehk CSR ongi oma tegevuse sotsiaalsete, keskkondlike ja majandusalaste mõjude juhtimine. Vastutustundlik ja töötajatest hooliv personalipoliitika näiteks toob ettevõttesse parimad töötajad ja hoiab neid seal; see omakorda aitab pikemas plaanis personalikuludelt kokku hoida ja ärikasumit suurendada.

Vastutustundlik personalipoliitika on ka üks viis turul konkurentidest eristumiseks ja oma ettevõtte maine kujundamiseks. Neid võimalusi on veelgi ja iga-aastane vastutustundliku ettevõtluse indeks on üks vahend, mille abil oma ettevõtte laiemaid mõjusid hinnata ning potentsiaali kaardistada. 

Ka Swedbank on juba 5. aastat vastutustundliku ettevõtluse indeksit täitmas ning oleme varem saanud häid ja väga häid tulemusi. Suure ettevõtte jaoks on CO2 jalajälje mõõtmise süsteemid ja töötajate eest hoolitsemine hügieenifaktor ehk osa igapäevast. Samas on mõistetav, et igal väikesel ettevõttel ei ole võimalust ega ka vajadust samamoodi tegutseda. Ärid ja turud on erinevad kuid igal ettevõttel on võimalik leida oma rätsepalahendus, mis kõige paremini just tema missiooni ja visiooniga haakub ning ka kasu toob.  

Võimalusi jagub

Mida aga on võimalik teha? Swedbanki peamised ühiskonda panustamise suunad tulenevad meie põhitegevusest. Toetame finantskirjaoskuse ning ettevõtlikkuse edendamist Eestis, et meie tänased ja homsed kliendid toimetaksid oma rahaasjadega teadlikult ja targalt ning ka tulevikus oleks tagatud hästi toimivate ettevõtete pealekasv.

Kui piisavalt tegusat organisatsiooni, kellega koostööd teha, ei ole ettevõtte missiooniga sobivas valdkonnas veel olemas, siis üks võimalus on ise selline organisatsioon asutada.

Kuidas me seda teeme? Eelkõige tugevate Eestis tegutsejate abil – näiteks asusime strateegiliseks partneriks Tagasi Kooli algatusele, mis kasvas välja samuti tugevast tegijast Noored Kooli programmist. Tagasi Kooli abil saavad meie töötajad ennast proovile panna ja iga aasta üle Eesti koolides rahatarkust vahendamas käia.

Kui piisavalt tegusat organisatsiooni, kellega koostööd teha, ei ole ettevõtte missiooniga sobivas valdkonnas veel olemas, siis üks võimalus on ise selline organisatsioon asutada. Uuringud näitasid, et ettevõtete evolutsioonis on kõige vähem toetatud etapp, kus ettevõte soovib luua oma esimest tootenäidist. Vajaduspõhiselt asutasime koostöös TTÜ ja Tehnopoli Inkubaatoriga stardirahastu Prototron, mis toetab prototüüpide loomist. Noorte ettevõtlikkuse edendamise vallas on sama teinud ka Eesti Energia, luues auhinnatud Entrum-programmi.  

Toimivad mudelid väärivad toetust

Sektorivahelises koostöös samm edasi on aga sotsiaalse innovatsiooni toetamine ehk uute (ja uuendatud) mudelitega kaasaminek. Swedbanki pikaaegne partner Heateo Sihtasutus on käivitamas uut kolme sektori vahelist finantskoostöömudelit, milleks on ühiskondlike osakute võlakirjad (SIB, Social Impact Bonds).

Erasektori investorite rahaga saab kolmanda sektori esindaja ülesandeks lahendada ühiskonnas olulisi probleeme. Kui probleemile õnnestub läheneda senistest riigipoolsetest lahendustest edukamalt, on investoritel võimalus saada oma raha tagasi teatud intressiga. See tähendab, et erasektorile pakutakse võimalust mõjuinvesteeringuteks – investeerida ühiskonda tulemuslikult mõjutavatesse tegevustesse.

Näiteid on, jääb veel üle vaid küsida: kas sinu ettevõte on laiema mõju loomiseks valmis?