Viimastel päevadel suhtlesin mitme endise keskerakondlasega ja üks mõte, mis kõlas igaühelt oli: kui hea, et meie ei ole enam selle supi sees. Kui hea, et me ei pea teesklema, et usume Edgar Savisaart ja tema süütust, kirjutab endine Keskerakonna liige Olga Sõtnik.
Olga Sõtnik: Savisaar naudib tähelepanu ja ei astu vabatahtlikult tagasi ühestki ametist
Mõeldes sellele korruptsiooniskandaalile, mis teisipäeval lahvatas, olen seisukohal, et tõenäoliselt see lähiajal Eesti poliitmaastikku siiski ei muuda. Reformierakond jääb võimule ja Keskerakond jääb opositsiooni, sest Savisaar ei astu vabatahtlikult tagasi ühestki ametist.
Kohtuprotsess võib kesta aastaid ning kogu selle aja jooksul kinnitavad keskerakondlased, et Savisaar on süütu ja kõik süüdistused on poliitiliste vastaste katse Keskerakonda hävitada. Edgar valitakse uuesti erakonna esimeheks ja kõik läheb vana rada pidi edasi.
Ainus nõrk koht, mis võib alt vedada ja olukorda muuta, on Keskerakonna esimehe tervis (siinkohal ma siiralt soovin talle kiiret paranemist peale südame sondeerimisprotseduuri).
Aeg kõrvale astuda?
Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et universum annab talle väga selgeid signaale, et nüüd oleks aeg kõrvale astuda. Selle aasta sisse mahub nii jala amputeerimine, korruptsioonisüüdistused kui nüüd ka probleemid südamega. Aga tõenäoliselt need märgid jäävad tähelepanuta, sest kuigi keha (ja õiguskaitseorganid) ütlevad, et nüüd on aeg puhata, tahab tema vaim võitlust ja tähelepanu.
Meedia tähelepanu ja kogu möll tema ümber annavad linnapeale vaimset jõudu juurde. Seda on ju näha, kuidas ta naudib seda mängu, neid hetki välklampide valguses.
Kui eesti meedia tahaks Savisaarele haiget teha, siis võiks temast kas või ühe päeva mitte kirjutada. Unustada teda. Nagu poleks olemas. See oleks tema jaoks palju suurem löök kui süüdistused ja ülekuulamised.
Selle inimese armastus enda ja võimu vastu on hoomamatu. Ja see on peamine põhjus, miks Keskerakond on nii mitu aastat olnud opositsioonis. Keskerakonnal oli mitu võimalust saada koalitsiooni, aga selle esimees on olnud show-stopper'iks.
Iga erakonna ja selle juhi eesmärk on ju saada võimule ja realiseerida oma programmilised seisukohad ja lubadused, mida valimiste eel antakse. Aga seda mitte Keskerakonna ja Savisaare puhul.
Sõltuvus erakonnast
Viimaste aastate Keskerakonna eesmärk on olnud teenida oma juhi ambitsioone. Ja kuigi paljudele erakonnaliikmetele see ei meeldi, hirm ebamäärase tuleviku ees ilma Savisaareta tundub olema veelgi suurem. Liiga paljud inimesed on materiaalselt erakonnast sõltuvad ja seetõttu pigem sosistavad omavahel nurkades, kuid avalikkuses ning kongressil ikka toetavad ninasarvikut.
Kindlasti on ka neid liikmeid, kes vankumatult usuvadki, et tegemist on vandenõuga Keskerakonna ja selle juhi vastu. Tänu pidevale tööle on selliseid uskujaid ka päris palju valijate seas. Üks mu tuttav ütles hiljuti tabavalt, et vene valijate armastus Edgari vastu on kodeeritud DNAsse. Seda kinnitavad ka need tavainimeste küsitlused, mida erinevad väljaanded on korraldanud Lasnamäe tänavatel.
Tõendid võivad olla ükskõik kui usaldusväärsed, süüdimõistev kohtuotsus võib tulla Riigikohtust, aga see kõik ei loe. Edgar on nende silmis «puhas kui prillikivi». Uurimisorganid, kohus, prokuratuur – kõik on poliitiliste vastaste poolt ära ostetud ja protsess ei ole erapooletu. Mina, erinevalt nendest, siiski usaldan meie kohtusüsteemi ja jään huviga ootama kohtuotsust.
Ja kui ma peaksin eksima ja Keskerakonna esimees siiski lahkub omal initsiatiivil erakonna esimehe kohalt, siis olen valmis ära sööma ajalehe, kus see artikkel ilmub.