Juhtkiri: küsime Savisaarelt konkreetseid vastuseid

Meie ees rullub lahti etendus kõigi kaitsetaktika elementidega, mida Edgar Savisaar ja tema nõuandjad oskavad välja mõelda. Õiguslik pool on vaid üks osa sellest.

Süüdistavat poolt esindavad ametnikud ei tohigi kogu propagandavõtete jmt arsenali käiku lasta, ent paratamatult ei pääse nemadki üksnes tõendite esitamisega kohtule. Nemadki suhtlevad avalikkusega koos kõige kaasnevaga – olgu näiteks siis pressikonverents või ekslikult saadetud elektronkiri.

Jah, loomulikult, õigust mõistab ainult kohus ja mitte keegi teine. Kohtuveskite kõrval on aga ka see, mida inimesed toimuvast arvavad ja räägivad, keda usuvad. Seega käib praegu võitlus südamete pärast ning suur hulk samme ja jutte pole kaugeltki mõeldud tõendeid kaaluva kohtu jaoks, vaid just nimelt avalikkusele. Tüüpilistest võtetest annab tänase lehe arvamusküljel ülevaate Raul Rebane.

Ajakirjanike ülesanne ja ka soovitus sündmusi jälgivatele inimestele on säilitada propagandavõtete virvarris kaine meel ning püüda mõelda ja rääkida ühest asjast korraga. Raul Rebane toob ühe tüüpvõttena esile süüdistuse objekti vahetamise: aga Tallinna Sadam, aga see erakond, aga see juhtum…

Jah, räägime neist asjadest ka, aga palun eraldi ja konkreetselt. Mitte segapudruna, nagu püüab dikteerida üks korruptsioonikahtluse alla langenud poliitik koos oma meeskonna ja erakonnakaaslastega. Edgar Savisaarele ja teistele koos temaga kahtluse alla langenutele tuleb esitada konkreetseid küsimusi ning järjekindlalt nõuda konkreetseid vastuseid just nimelt nende endi tegude kohta. Kui kuriteod on tõesti toimunud, siis ei muuda neid ju tegelikult olematuks ei kurjategija mistahes teened ega ammugi mitte see, et keegi teine on ka kusagil kurja teinud.

Kahetsusväärsel kombel hägustavad mitmed juba kasutusele tulnud propagandavõtted üldist korruptsioonitunnetust ning lammutavad usaldust õigusriigi vastu. Kaitsetaktika tuules ei tasu lasta luua muljet, justkui peaksimegi korruptsiooni (natuke) taluma. Justkui olekski see meie elu loomulik ja vältimatu osa – «kõik teevad». Jah, ei ole võimalik luua ühiskonda, kus mitte kunagi, mitte mingitel tingimustel ja mitte keegi ühtegi korruptiivset tegu toime ei pane. Ühiskonna heaolu närivat korruptiivsust on aga võimalik minimeerida. Selleks on vaja nii ühiskonna eitavat hoiakut kui ka seda, et konkreetsete inimeste konkreetseid kuritegusid uuritaks ning need saaksid kohtult õiglase hinnangu.

Riigiprokurör Laura Vaik esitas kohtule taotluse kõrvaldada Edgar Savisaar uurimise ajaks Tallinna linnapea ametist. Põhjendused, mida prokurör kohtule esitas, ei ole praegu avalikud. Kohus teeb selles küsimuses otsuse järgmisel nädalal, kaaludes nii kaitsja kui ka süüdistaja argumente.

Võime arutleda üldiselt. Linnapea käsutuses on nii «linnameedia» alates propagandalehtedest kuni televisioonini kui ka käsutäitjad alates autojuhist ja nõunikest kuni nende ametnikeni, kes võib-olla pole küll erakonna liikmed, ent kellel on väga keeruline vastu seista linnajuhi «palvele». Ei tundu õige ega õiglane, et kogu see aparaat tegutseks, ise maksumaksja palgal olles, korruptsioonikahtluse alla sattunud linnapea kaitsmisel.