Seltsiliikumine meie regioonis, s.o tollase Vene riigi Balti provintsides, sai alguse valgustusajastul, mida loetakse kaasaegse demokraatliku industriaalühiskonna eelkäijaks ja teetasandajaks. Valgustus (sks k Aufklärung, ingl k Enlightement) kui eelkõige 18. sajandi vaimne ja sotsiaalne reformiliikumine lootis selge mõtlemise abil saavutada mitte ainult vaimseid edusamme, vaid kogu ühiskondliku olukorra paranemist, tema ideaaliks oli iseseisev, kriitilisest mõistusest juhitud ja oma ühiskonda teeniv indiviid. Valgustuse peamiseks instrumendiks said ajakirjanduse ja lugemise leviku kaudu kujunev avalikkus ning seltsid kui omaalgatuslikud ja vabatahtlikud organisatsioonid. Viimased tuginesid indiviidide vabale valikule, teadlikule koostööle ja aktiivsele osalemisele.