Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini

Estonia hoone ehitati seltsi eestvedamisel ning eesti rahva ühisel jõul. Estonia saalis astus kokku Eesti Asutav Kogu ning iseseisvuse taastamisel Eesti Kongress. Foto: ERM

Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg kirjutab, kuidas valgustusajast alguse saanud seltside ja klubide liikumine valmistas ette pinna Eesti riikluseks.

Seltsiliikumine meie regioonis, s.o tollase Vene riigi Balti provintsides, sai alguse valgustusajastul, mida loetakse kaasaegse demokraatliku industriaalühiskonna eelkäijaks ja teetasandajaks. Valgustus (sks k Aufklärung, ingl k Enlightement) kui eelkõige 18. sajandi vaimne ja sotsiaalne reformiliikumine lootis selge mõtlemise abil saavutada mitte ainult vaimseid edusamme, vaid kogu ühiskondliku olukorra paranemist, tema ideaaliks oli iseseisev, kriitilisest mõistusest juhitud ja oma ühiskonda teeniv indiviid. Valgustuse peamiseks instrumendiks said ajakirjanduse ja lugemise leviku kaudu kujunev avalikkus ning seltsid kui omaalgatuslikud ja vabatahtlikud organisatsioonid. Viimased tuginesid indiviidide  vabale valikule, teadlikule koostööle ja aktiivsele osalemisele.