Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Karin Tammemägi vastulause Kuzitškinile: kas me ikka räägime ühest ja samast Tallinnast?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Toomas Randlo
Copy
Karin Tammemägi.
Karin Tammemägi. Foto: Erakogu

23. septembri Postimehes ilmunud Andrei Kuzitškini arvamuslugu «Tallinn – Savisaare sotsialismi ohver» kubiseb faktivigadest, viitamata väidetest ja pealiskaudsetest üldistusest. Põhja-Tallinna vanemana leian, et minu kohus on tahtlikule valeinfole vähemalt viidata, kirjutab Karin Tammemägi.

Andrei Kuzitškin kirjutab, kuidas jalutuskäik Tallinna linnaruumis väljaspool vanalinna meenutab talle sovetiaega.  Tundub, et see jalutuskäik vanalinnast Balti jaama suunas jäi küll lühikeseks.

Veel üheksakümnendatel kõdurajooni hüüdnime kandnud Kalamaja ja Pelgulinna puitasumitest on viimase kümnendi jooksul saanud pealinna ühed enam hinnatud elukeskkonnad nii tallinlaste kui rahvusvaheliste linnaruumiekspertide silmis. 

Kalamaja on hea näide, kuidas linnaruumiliste otsuste põhjalik kaalumine loob pikemas perspektiivis suuremat väärtust kui kergekäeline «probleemide likvideerimine». 

Balti jaamast saab lähiajal kogu linna visiitkaart.

Veel 1960. aastate plaanid nägid ette puitasumite likvideerimise ja nende asendamise paneelelamutega. Kalamajja planeeritud  linnaruumiga soovitame autoril tutvuda tema järgmisel jalutuskäigul. Selline näide asub aadressil Vana-Kalamaja 20a. Ka Kalamajast oleks võinud kujuneda anonüümne paneelelamurajoon ilmetute betoonkarpidega, aga nii ei läinud, sest linnavõimud koostöös elanike ja kinnisvaraarendajatega tahtsid teisiti.

Ekskursiooniga minevikku – nagu nn arvamusloo autor Balti jaama turu külastust nimetab – tasub kiirustada. Soovitan tänast turgu veel kogu selle eheduses nautida. Ehitustööd uue jaama turu avamiseks Kopli 1 kinnistul peaksid algama lähikuudel. 

Kinnistu omanikud, Tallinna linn ja kohalikud elanikud, on teinud tihedalt koostööd, et luua siia tundliku ajaloolise kontekstiga arvestav arhitektuuri tippteos, mis saaks omaseks nii kohalikule kogukonnale kui ka oleks põnev turismiobjekt väliskülalistele. Siia tulevad sise- ja väliturg, kauplus, spordiklubi, kohvikud, linnaväljakud, mängukohad lastele. Samuti ei kao rikkalikud antiikkauba letid ja muud kurioosumid. Balti jaamast saab lähiajal kogu linna visiitkaart.

Inimesed esikohal

Arhitektuuri kõrgetasemelisus on kahtlemata oluline, kuid Tallinn ei ole rahvaarvult miljonilinn. Tihtipeale tuleb teha valikuid, kas investeerida betooni või inimestesse. Meie jaoks on inimesed esikohal. 

Tulles tagasi Balti jaama turu juurde – projekti realiseerimise üheks eelduseks on, et kõigil ligi sajal täna turul tegutseval ettevõtjal oleks võimalus jätkata äritegevusega ka turu ehituse ajal. Selleks luuakse ajutine turg kõrvalkinnistule. Sotsiaalselt keerulises, kultuuriliselt väga mitmekesises Põhja-Tallinnas on oluline väärtustada väikeettevõtlust ja kogukonnatunnet, et inimesed ise hakkaksid panustama ümbritsevasse linnaruumi. Milline on aga artikli autori panus sellesse linna, mis tema sõnul talle nii oluline on?

Andrei Kuzitškin kirjutab, et temas tekitab õudu Kopli asumi hoonete seisund. Laiemale avalikkusele ei ole enam uudiseks, et ehitustegevus Kopli liinidel algab juba järgmisel aastal. Olen veendunud, et lähiaastatel kujuneb Koplist suurepärane elukeskkond.

Protsess on veninud, sest Tallinna linn otsustas leida kõigile liinide elanikele uue elukoha enne objekti arendajale müümist. Kas tõesti keegi arvab, et eetiline oleks olnud käituda teisiti – jätta abi vajavad inimesed saatuse hooleks?

Andrei Kuzitškin kirjutab, et Tallinna paneelmajade elanikele on mureks suured küttearved talvel. Linnaosad korraldavad korteriühistutele regulaarselt infopäevi, et ühistuid «Hoovid korda» ja «Fassaadid korda» rahastusvõimalustest teavitada. Meil on ette näidata palju edulugusid näiteks Tallinna vanimas vabaplaneeringuga asumis Pelgurannas.

Tunnustame tublimaid

Andrei Kuzitškin kirjutab, et linnahaljastus meenutab talle lapitekki, kus hooldatud kinnistud vahelduvad korrastamata kinnistutega. Enam kui 80 protsenti Tallinna linna piiridesse jäävatest kinnistutest on eraomandis. Me ei praktiseeri politseiriiki, aga me innustame eraomanikke oma kinnistute eest head hoolt kandma, tunnustades tublimaid.

Ka meie tunneme muret Linnahalli saatuse pärast, kuid näiteks Lennusadama uuestisünd on näidanud, et ka väga halvas seisukorras hoonet on võimalik taastada. Tallinna linnas on planeerimis- ja ehitustegevus avalik. Kõigi projektide ja planeeringutega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris. Kõigil Eesti elanikel on seadusejärgne õigus esitada oma ettepanekuid planeerimis- ja ehitusprotsessi kestel.

Paljud hoolivad oma kodulinnast ja seetõttu teevad ka ettepanekuid ja annavad soovitusi. Andrei Kuzitškini arvamuslugu kannab teisi eesmärke. Oma kauaaegse elukoha tõttu peaks ta hästi olema kursis, milline on olnud sovetiaegne pärand ja kui keeruline on sellega hakkama saada. Tallinn on seda suutmas.

Tagasi üles