Sammas Paul meelsust väljendamas.

FOTO: August Varustin

Möödunud reedel kogunes Tartus Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu arutlema Gunnar Oki raportit Eesti kõrghariduse olukorrast ja tulevikust. TÜ üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv pani kirja ülevaate kõige olulisematest järeldustest. 

Eesti kõrgharidusmaastikku raputas augusti lõpus üks väike maavärin. Gunnar Okk esitas Teadus- ja Arendusnõukogus oma ettepanekud Eesti teadustegevuse ja kõrghariduse reformiks. Ettepanekud tekitasid tugevaid emotsioone nii teadlaste, õppejõudude kui üliõpilaste seas. Eks see oligi ka ilmselt asja mõte - raputada kõrgharidusmaastik aktiivsele arutelule.

1. Sunnismaisus ei ole OK.

Soomes pannakse haridussüsteemi muudatused enamasti lukku viieks aastaks. Mitte ainult sellepärast, et tulemusi oleks võimalik hinnata, vaid ka seetõttu, et noored inimesed saaksid millegagi oma tulevikku planeerides arvestada.

Tudengite jaoks oli kõige ebameeldivamaks üllatuseks ettepanek kaotada värskelt käivitunud «tasuta kõrghariduse» süsteem ning asendada see «tasuta, aga koos sunnismaisusega» süsteemiga.

Lühidalt on Oki ettepaneku sisuks, et riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane jääb pärast õpingute lõpetamist mingiks ajaks tööle Eestisse. Tudengid ei saa selle ettepanekuga nõustuda mitmel põhjusel.

Soomes pannakse haridussüsteemi muudatused enamasti lukku viieks aastaks. Mitte ainult sellepärast, et tulemusi oleks võimalik hinnata, vaid ka seetõttu, et noored inimesed saaksid millegagi oma tulevikku planeerides arvestada.

Esiteks on tänane süsteem saanud toimida vaevalt paar aastat ning see tähendab, et veel ei ole mitte ükski tudeng läbinud uues süsteemis bakalaureuse- ja magistriõpinguid. Me ei saa veel teha järeldusi sellest, kui hästi uus süsteem töötab. Ilma selleta ei saa hakata süsteemi põhimõtteliselt muutma.

Teiseks ei ole süsteemi nii kiire muutmine õiglane tänaste õppurite suhtes. Soomes pannakse haridussüsteemi muudatused enamasti lukku viieks aastaks. Mitte ainult sellepärast, et tulemusi oleks võimalik hinnata, vaid ka seetõttu, et noored inimesed saaksid millegagi oma tulevikku planeerides arvestada. Tänavu gümnaasiumisse astuvad noored eeldavad põhjendatult, et Eesti kõrghariduse reeglid ei muutu jälle enne kui nende aeg kätte jõuab.

Kolmandaks on tudengite hinnangul selgelt vigane selle ettepaneku alusloogika, mis leiab, et Eestile on kõige rohkem kasu sellest kui vahetult ülikooli lõpetavad noored inimesed oma esimesed tööaastad Eestis töötavad ja siis välismaale töötama suunduvad. Meie arvates töötab see loogika ikka vastupidi - Eestile on enim kasu sellest, kui noored saavad võimalikult varakult kätte kogemuse mujal maailmas töötamisest ning siis rakendavad neid teadmisi ja oskusi siin Eestis.

2. Konsolideerumine on OK

Eestis on üsna pikka aega räägitud vajadusest korraldada ümber maksumaksja raha eest toimivaid süsteeme. Lihtsamateks näideteks on ehk haldusreform ja riigiettevõtted, kuid samadel teemadel on räägitud ka teadus- ja kõrgharidusmaastikul.

Vestlused viimasel teemal on aga enamasti vaibunud igapäevaste probleemide virr-varris. Selles mõttes on Oki raport väga tänuväärne. Veidi välisema pilguga vaataja saab saab justkui linnuvaatest küsida «mis on sellel pildil valesti?».

Konkreetne väljapakutud liitmiste nimekiri ei olnud küll kõige mõistlikum, kuid see on praeguses faasis teisejärguline.

Pildil on palju valesti. Samu erialasid õpetatakse korraga mitmes Eesti otsas ning selle kaudu kaotavad tudengid kvaliteedis mõlemas kohas. Puhtalt teiste ülikoolidega konkureerimise pärast lubavad ülikoolid häbiväärselt madalaid vastuvõtutingimusi. Rääkimata pidevast rahalisest kaotusest, kui iga avaliku rahaga toimiv asutus peab tegelema oma brändi tuntuse tõstmisega, kinnisvarahalduse, IT-süsteemide arendamise, personalipoliitika, turunduse jpm.

Tudengid toetavad igal juhul seda, et konsolideerumise plaanidega liigutaks edasi. Konkreetne väljapakutud liitmiste nimekiri ei olnud küll kõige mõistlikum, kuid see on praeguses faasis teisejärguline. Loomulikult peab enne reaalseid liitumisi toimuma mõistlik analüüs iga konkreetse asutuse ühiskondliku funktsiooni, ajaloolise tegutsemise ja tulevikupotentsiaali osas. Samuti peavad need liitmisküsimused jõudma riigikokku ja teadus- ning õppeasutuste otsustuskogudesse.

Oluline on aga see, et need analüüsid ja vestlused nüüd päriselt juhtuksid. Seepärast tahame tudengite poolt saata välja valju ja kõlava toetuse sellele ettepanekule. Liigume edasi rahulikult, kalkuleerivalt ja ettevaatlikult, aga liigume!