Noorel prantsuse inseneril Mignetil on õnnestunud konstrueerida erakorraliselt väikest eralennuki modelli. Lennukile pühendatakse terveid artikleid vastavates eri-ajakirjades.
Postimees 1935. aastal: lennuk kõigile – mootorratta asemele astub aeroplaan
Oma väiksuse ja küllaltki suure kindlusega ning oma odava hinnaga leiab ta kindlasti eralennuasjanduses suurt kasutamist. Esimese sellise pisilennuki «Taevakirbu» valmistas insener Mignet enesele ühes tühjas küünis. Sarnast «kirpu» on igaühel võimalik valmistada, kui tal selleks ainult on tahet ja vastavat arusaamist. Valmistamisel ei lähe ta palju kallimaks kui hea mootorratas. Meie rahale ümber arvestades, tuleks lennuk maksma ainult 2000 kuni 2500 krooni.
«Taevakirbul» on veel see hea omadus, et temaga võib väga väikestele platsidele maanduda. Maandumiseks jatkub juba jalgpallimängu platsist või sirgest maantee osast. «Taevakirp» võiks väga hästi asendada teatava määrani autot. Istud sisse, teed oma väikese jalutussõidu ära, ning võid seejuures katta kaunis suuri vahemaasid, keskmise kiirusega 100 kuni 160 kilomeetrit tunnis. 100 kilomeetrilise vahemaa katmiseks tarvitab «Taevakirp» ainult 10 liitrit bensiini.
Seda tüüpi lennukite valmistamise on enesele võtnud vastavad Prantsuse tehased, kus «Taevakirpe» hakatakse valmistama seeriate viisi. Nõnda pole kaugel aeg, kus igal mehel on lennuk samane asi kui praegusel silmapilgul on auto.
PM 22.09.1935