Nelli Kalikova Koplis metadooniravi keskuses, kus narkomaanid saavad oma sõltuvuse tõttu metadooni asendusravi.

FOTO: Andres Haabu/Postimees

Seda artiklit mind ajendas kirjutama metadooni asendusravi vastase kampaania meediasse jõudmine. Ma leian, et mul on täielik õigus sellel teemal sõna võtta, sest olen selle ravimeetodi «maaletooja», kirjutab arst Nelli Kalikova.

Igati kiiduväärne on see, et noor teadlane võttis vaevaks esmakordselt Eestis uurida metadooni asendusravi probleemi. Kahju ainult, et see on kitsalt politseipoolne nägemus. Ammu oleks aeg teha ka taoline meditsiiniuuring. 

Siit ka üldsuse vähene informeeritus narkomaaniast, opiaatsõltuvusest, fentanüülist ja kõigest sellest, mis tõesti tapab meie noori. Meedia veergudele kergema vaevaga pääsevad narkootikumide legaliseerimise pooldajad või sellised tegelased, kes fentanüüli vastu võitlemise margi all korraldavad meeleavaldusi, mille eesmärk on ikka see sama legaliseerimine. Kuuldes fentanüülivastasest meeleavaldusest Kaur Kenderi eestvedamisel tuli kohe meelde hästi tuntud ütlus: «Jumal hoidku meid sellistest sõpradest, vaenlastega me saame ise hakkama»

Viimasel ajal ilmunud metadooni asendusravi puudutavad kirjutised on olnud tõeliselt šokeerivad. Näiteks selline pealkiri Reporterilt – «Metadooni asendusravi tapab». Naiivse inimsena loodan, et see on pandud totaalsest teadmatusest.

Kuidas metadooni asendusravi toimub?

Meediast saab lugeda, et toimub «metadooni jagamine narkosõltlastele». Selline väide eksitab lugejaid, sest jagatakse ikkagi buklette ja kondoome tänavatel. Metadoon on ravim, mis on eriarvestusel. Metadooniravile võtmise otsustab komisjon, millesse kuuluvad üldarst, psühhiaater, sotsiaaltöötaja ja meditsiiniõde. Metadooni määrab arst-psühhiaater annuses, mis vastab patsiendi vajadusele. Arsti ettekirjutust täidab meditsiiniõde, kes doseerib ravimit milligrammi täpsusega. Juuakse metadooni meditsiinitöötaja silma all. Seega mingisugust «metadooni jagamist» ei toimu, selline väljend on väga kirjaoskamatu.

Narkootikumide kiirtest Nelli Kalikova käes Erika tänava metadoonikabinetis. Foto: Andres Haabu/Postimees

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Vähemalt 2 korda kuus testitakse, kas patsiendi uriin sisaldab narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ka uriiniproovi võtmine toimub meditsiinitöötaja valvsa pilgu all vaatamata meessoost patsientide protestidele naissoost kontrollija vastu. Kui narkosõltlane näitab ennast paari kuu jooksul heast küljes, tal ei ole põhjuseta puudumisi, testid on puhtad ja ta käib tööl, siis komisjoni otsusega lubatakse tal anda metadooni kaasa kaheks päevaks.

Anonüümset asendusravi ei ole olemas, kõik patsiendid on ravile võetud isikut tõendava dokumendi alusel.

Aine teiste sõltlastega jagamise vätimiseks antakse meie metadoonikabineti siseeeskirjade kohaselt kaasa maksimaalselt 70 ml ehk mg metadooni. See on nii väike annus, et seda veel kellegagi jagada või müüa ei ole mõtet. 

Anonüümset asendusravi ei ole olemas, kõik patsiendid on ravile võetud isikut tõendava dokumendi alusel. Seega väited, et «puudub ülevaade, kellele ravimit jaotatakse» on pehmelt öeldes ülekohtused. Mis puudutab süsteemsust, siis kõik Eestis tegutsevad metadoonikabinetid töötavad rangelt vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise seadustele ja seda auditeerivad nii Ravimiamet kui ka Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut (TAI).

Ravi metoodika aluseks on TAI poolt välja töötatud asendusravi kliiniline protokoll, mis ei ole seaduse staatuses kuid aitab arstidel järgida enam-vähem üldist lähenemist ravile. Loomulikult igas töös võib olla puudujääke või midagi, mida võiks paremini teha, kuid on võimalik lahendada töö käigus spetsialistide vahel.

FOTO: Liis Treimann

 

Metadoon ja narkosurmad, kas põhjus või juhuslik kaaslane?

Väited metadooni suurest osatähtsusest narkosurmades on vääriti mõistetud ja esitatud. 17 aastat väldanud asendusravi jooksul ei ole patsientidel täheldatud ühtegi metadoonist tingitud surmajuhtu. See tähendab, et ravimi õigel kasutusel patsiendile ohtu ei ole. On olemas tuhandeid ravimeid, mille üledoos või väärkasutus võib viia surmani, olgu need südamerohud, valuvaigistid või muud tugevatoimelised ained. Süüdistada tuleb mitte ravimit, vaid selle valesti tarvitamist. Tarkades kätes asendusravi ei tapa.

Ravimi õigel kasutusel patsiendile ohtu ei ole.

Üheks üledooside ohuallikaks on väga kergekäeline psühhotroopsete ainete (rahustid, uinutid) väljakirjutamine perearstide poolt. Nende ravimite koosmõju illegaalsete narkootikumidega või isegi metadooniga võib olla hukatuslik. Seda probleemi ei ole veel keegi uurinud ja perearstidele vastavat koolitust teinud, kuigi oleks juba ammu aeg. Muuseas hiljuti toimus Pärnus Balti perearstide konverents, mille päevakorras pole poolt sõnagi narkoprobleemist mis tegelikult kimbutab kõiki Balti riike. Lisan veel, et paljudes riikides viivad metadooniravi läbi ka perearstid, see muudaks asendusravi sõltlastele märgatavalt kättesaadavamaks.

Millegipärast ei saa ükski kontrolliv ja karistav asutus Tallinnas jagu ühest jultunud arstist, kes kirjutab psühhotroopseid ravimeid raha eest sadade retseptide kaupa ja juba aastaid. Ka tema võib olla üheks üledooside surmakutsariks.

 

Kas metadoon lekib tänavatele?

Selleks, et saada selgust, kuidas metadoon mustale turule jõuab, tuleb seda uurida. Kui politsei tahab meedikutele ravimist õpetada, siis lubage, et ka mina politseid natukene õpetan. Selle asemel, et süüdistada asendusravi asutuse töötajaid, peaks uurima igat konkreetset politsei poolt avastatud metadooni leidu. Kas on metadooniga tabatud inimene asendusravil, kui jah, siis tuleb kindlaks teha milline on talle välja kirjutatud igapäevane doos, kas on seda talle väljastatud jne. Kui isik ei ole metadooniravil, tuleb uurida, kust ta seda sai.

Kui on selgunud, et tegu on metadoonikabineti patsiendida tuleb sellest teavitada ka asendusravi asutust. Kui seda kõike ei tehta, siis on vastastikkune süüdistamine suhteliselt mõttetu. Muide 17 aasta jooksul pole politsei KORDAGI pöördunud meie poole taoliste küsimustega.

Kasutatud süstal Lasnamäel. Foto: Toomas Huik/ Postimees

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

 

Miks sõltlane otsib metadoonile midagi lisaks?

Lugejal tekib küsimus, miks ajavad sõltlased nii väga taga fentanüüli ja rahusteid, isegi siis kui nad on metadooni asendusravil. Asi on selles, et metadoon on loodud algselt valuvaigistiks vähihaigetele. Seega puudub sel uimastav, mõnutunnet tekitav komponent.

Metadoon on loodud algselt valuvaigistiks vähihaigetele. Seega puudub sel uimastav, mõnutunnet tekitav komponent.

Inimestel kes on aastaid tekitanud endale hea ja mõnusa enesetunde ainult keemilise aine tarvitamisega, jäävad metadooniravil selles rõõmust ilma ja igatsevad seda taga. Siin on väga tähtis spetsialistide, eeskätt psühholoogide abi, sest inimene peab õppima uuesti leidma mittekeemilisi rõõmuallikaid (füüsilised harjutused, hobid, silmaringi laiendamine). See on vaevaline ja aeganõudev protsess, mis vajab suuri jõupingutusi nii patsiendilt endalt kui abipakkujatelt.

Mõni patsient ei saagi sellega hakkama ja siis on tagasilangus kiire tulema. Nii, et tagasilanguse põhjused on palju sügavamad, kui väide, et ravile tullakse siis, kui on raskusi fentanüüli kätte saamisega.

Kartus ja oletus, et narkomaanid võivad käia korraga mitmes punktis doosi saamas, on samuti ülepaisutatud. Loomulikult üldine ravi andmebaas võiks olla, kuid selle haldamine võib muutuda ületamatult raskeks. Haigete seis muutub iga päev: kes tuleb ravile, kes katkestab, kes sattub arestimajja, vanglasse või haiglasse. Paari päevaga võivad andmed juba aeguda. Muidugi piisava personali olemasolul võib ka seda teha, kuid praegu ei ole see võimalik.

Poolnaljatades ja teades narkosõltlaste psühholoogiat võib väita, et paari päevaga oleks meil selline «kombinaator» juba teada. Ära annavad ta oma saatusekaaslased, sest info levib narkomaanide seas palju kiiremini ja efektiivsemalt, kui näiteks meditsiinisüsteemis.

 

Asendusravi on politsei abiline, töötajad-sõltlaste taltsutajad

Politseipoolne soovitus, et metadooni asendusravi peab olema statsionaarne ja metadooni koju andmine on risk, mida peaks vältima, eirab täielikult asendusravi sotsiaalset dimensiooni. Asendusravi toob tööturule inimesed, kes aastaid, mõni isegi mitte kunagi pole tööd teinud. See on asendusravi üks tähtsamaid kasutegureid. Väike näide: meie keskuses on ravil ligi 200 inimest, mis tähendab, et Tallinnas on iga päev vähemalt 200 vargust vähem. Ootaks politseil kui mitte aplausi, siis vähemalt väikest aitäh! sõna.

Kui hakata ennast haletsema, siis juba täiega. Mitte keegi mitte kunagi, välja arvatud mõned väliseksperdid, pole küsinud, kuidas te saate hakkama nii suure arvu inimestega, kes ei ole harjunud alluma mitte ühelegi mõjule, ei vanemate, politsei ega ühiskonna.

Peaaegu 100 protsenti neist on vanglast läbi käinud või muud moodi karistada saanud, perekonnad on kaotanud igasuguse lootuse neid korrale kutsuda, politsei ja kiirabi on nendest väsinud. Meil on suurem osa töötajatest naised ja me peame patsiendid nööri mööda kõndima panema. Ja panemegi!

Tulge meie keskusesse ja te näete, et reeglina ei ole meil kisa, kära ega sõimlemist. Kui vahel mõni uus patsient häält tõstab, siis saab ta mõne minutiga korrale kutsutud. Kui ma vestlen oma kabinetis mõne ravidistsipliini rikkujaga, siis olgu ta kasvõi kümme korda kohtulikult karistatud, istub ta vaikselt nagu koolijuts direktori juures, kirjutab vigases keeles seletuskirja ja lubab ennast parandada. See kõik on aastatepikkuse töö tulemus ja kurb on lugeda, et meie töö ei kõlba kuskile.

Metadooni doseerimine. Foto: Andres Haabu/Postimees

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Koostöö ja infovahetus

Miks ma seda kõike kirjutan? Mulle tundub, et meie hädade põhjus on selles, et me ei räägi üksteisega, ainus suhtlemisviis on auditid, kontrollid, ajakirjanduses üksteisele ärapanemine, kontrollimatu lahmimine.

Mulle tundub, et meie hädade põhjus on selles, et me ei räägi üksteisega, ainus suhtlemisviis on auditid, kontrollid, ajakirjanduses üksteisele ärapanemine, kontrollimatu lahmimine.

Minu siiras soov oleks, et meditsiinivaldkonnas oleks rohkem suhtlust ja informeeritust. Kõik asendusraviga tegelejad peaks vähemalt paar korda aastas kokku tulema ja probleeme lahkama. Ei teeks halba, kui saaks kokku asendusravi töötajad ja perearstid, kasu oleks mõlemapoolne.

Politseiga peaks kaikvedamise asemel olema vastastikkusel austusel põhinev suhe ja arusaam, et me teeme ühist asja, ainult läheneme eri nurga alt.

Ei oleks paha, kui politseitöötajad saaks asendusravi inimestega regulaarselt kokku, see aitaks valutumalt klaarida ka arusaamatusi. Positiivse koostöö näitena võin tuua justiitsministeeriumi, mis juba mitu aastat arendab tõhusalt HIV ennetustööd vanglates ja mille abil me oleme loonud head kontaktid kriminaalhoolduse spetsialistidega, kohtunikega, pakume narkosõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni vanglast ennetähtaegselt vabanenud ja tingimisi karistatud narkosõltlastele. Midagi sarnast ootaks siseministeeriumilt, siis oleks ka politseiga koostöö kindlasti sujuvam.

 

Natukene ajalugu

1997.a. septembris alustas OÜ Tervisekeskus Elulootus koostöös MTÜ AIDS-i Tugikeskusega esimestena Eestis metadooni asendusravi. Eeskujuks meile olid mitmed Euroopa riigid, kus see meetod võimaldas edukalt kõrvaldada sadu ja tuhandeid narkosõltlasi narkoturult, resotsialiseerida ja tuua nad tööturule, taastada perekondlikud sidemed ning vähendada HIV ja hepatiitide nakatumisohtu.

Algus oli väga raske, sest ametnike vatuseis oli vähese informeerituse tõttu väga suur. Meetodi tunnustamine ja levik üle Eesti toimus 2003.a. tänu rahvusvahelisele abile. Sellest ajast on kasvanud 50st 800ni. See moodustab umbes 10 protsentid kõigist opiaatsõltlastest. Kuid ka see arv ei ole piisav. Selleks, et metadooni asendusravil oleks reaalne mõju HIV levikule ja varavastaste kuritegude vähenemisele, peab olema haaratud vähemalt 30-40 tarvitahatest. 

Nelli Kalikova on OÜ Tervisekeskuse juhatuse liige, MTÜ AIDS-i Tugikeskuse liige, Metadooni asendusravi koordinaator.