Väitlusseltsi kolumn: kes oli eilse «Foorumi» parim väitleja?

Kajar Kase Foto: Sille Annuk/PM

Eesti Väitlusseltsi nõukogu liige ja väitluskohtnik Kajar Kase analüüsib väitlusseltsi kolumnis eilset «Foorumit».

Meie Eesti Väitlusseltsis tahame saavutada, et ühiskondlikus arutelus pääseksid maksvusele tugevamad argumendid. Selleks oleme hoidnud ja hoiame ka tulevikus silma peal olulistel avalikel väitlustel, püüdes nende puhul hinnata, kes osalistest kõige sisukamalt argumenteerivad. Seda järgnev kirjatükk ka teeb, 16. septembri Foorumi saate näitel.

Saade on üles ehitatud väitluslikult ehk siis osalejad vastanduvad üksteisele selgelt - ühel pool valitsuse esindajad maaeluminister Urmas Kruuse ja tema eelkäija, tänane riigikogu põllumajanduskomisjoni esimees Ivari Padar. Nende vastas esindasid opositsiooni Siret Kotka Keskerakonnast ja Artur Talvik Vabaerakonnast. Väitlusteema oli, kas valitsuse põllumajanduspoliitika on läbi kukkunud või mitte. Ajastus oli igati põhjendatud, sest seoses sigade Aafrika katku ja piimahindade langusega, on olukord sektoris üsna nutune, mida näitas ka esmaspäevane põllumeeste meeleavaldus.

Väitlus jagunes laias laastus kahte osasse: esiteks arutelu piimandussektori toetustest ja teiseks küsimus, kuidas on valitsus hakkama saanud seakatku tekitatud kriisiga. Mina hindan väitluses osalejaid järgnevalt:

1. Ivari Padar 7 (skaalal 1-10 punkti). Endine põllumajandusminister pani oma erialased teadmised ning muheda esinemisstiili maksma ning jättis väitluses kõige pädevama mulje. Eriti torkas silma, et rääkides, kuidas valitsus seakatku vastu on võidelnud, olid tema oluliselt lühemad vastused ministri omadest palju selgemad. Samas polnud ka Padaril otsest vastust, kuidas piimandussektori kriisi lahendada, aga kuna opositsiooni mõtted jäid selles küsimuses nõrgaks, piisas seal maaelu arengukavale viitamisest, mis vastaspoole ideedele - rohkem väiketalusid, toidame Eestit Eesti toiduga - minu jaoks ammendavalt vastas.
2. Artur Talvik 6. Kuigi debati algus jäi Talvikul väga üldiseks, kogus ta end teises osas ja suutis oma ettevalmistatud materjali - põllumeeste kriitika valitsuse vastu - just eriti seakatku küsimuses mängu tuua. Haaras pärast esimest väitlusvooru kinni ekspertide lauast tulnud mõtetest (et riik on põllumeestele kriisi ajal tulnud kosja ainult ELi rahaga ja võrreldes naaberriikidega , kes ka oma riigi poolt toetavad, jäävad meie farmerid nii nõrgemasse seisu) ja nõudis ministrilt vastuseid (kas top-up tuleb?) mida too sugugi ei tahtnud anda.
3. Siret Kotka 5. Debati piimandusosas - kuigi lõpus selgus, et Keskerakonnal on siin tugevad seisukohad - jäid need selgelt välja ütlemata, vähemalt mina ei saanud aru, mida suurim opositsioonipartei ikkagi täpselt valitsuse võrreldes soovib paremini teha. Teises osas aga kogus ennast ja tõi omalt poolt sisse võrdluse Lätiga ning selgitas, miks meie lõunanaabritel on paremini läinud. Kokkuvõttes ei jätnud otseselt nõrka muljet, aga opositsiooni esindajalt ootaks veel rohkem konkreetseid näiteid, millega valitsus on puusse pannud ja omapoolseid konstruktiivseid lahendusi.
4. Urmas Kruuse 5. Kuigi minu poolt põllumajandusministrile neljas koht ei olnud ka tema esitus otseselt nõrk. Nii piimanduse kui seakatku osas kaitses küllaltki detailselt valitsuse positsioone, põhjendas, miks EList saadud abiraha on pigem hea tulemus. Siiski olulistes küsimustes - kas riik tuleb lisaks Euroopa Liidu rahale veel kuidagi põllumeestele appi - jäi minu maitsele ebakonkreetseks ja mitmed vastused olid liiga paljusõnalised. Kuigi ettevalmistust oli ilmselgelt tehtud, jäi siiski mulje, et tunneb end uues valdkonnas - vähemalt Ivari Padari ja ekspertide lauaga võrreldes - veidi ebakindlalt.

Minu vaieldamatu lemmik väitluses oli ekspertide laua esindaja, aasta põllumees 2001 Raivo Musting, kes suutis kõige selgemalt ministrile vastanduda ja tema nõrku kohti välja tuua. Selles mõttes on Foorumi uus formaat kindlasti kasuks tulnud, et väitluse kõrval on saates ka analüüsi ja faktikontrolli võimalus. Seda on suur rõõm näha.

***

Ülalolev on minu isiklik nägemus Foorumis toimunud väitlusest. Kuna me teeme Eesti Väitlusseltsis sellist analüüsi Foorumi saatele esimest korda (varem oleme sarnaselt hinnanud näiteks valimisstuudioid), siis selgitan ka mõningaid põhimõtteid millest lähtudes üks väitluskohtunik sellist väitlussaadet hindab.

Esiteks jätab väitluskohtunik hindamisel kõrvale oma isiklikud seisukohad ja eelteadmised ning võtab arvesse ainult väitluse jooksul välja käidud argumente. Me hindame selge loogika ja tugevate näidete ning asjakohase statistikaga toetatud põhjendusi, mitte loosunglikkust või loogikavigu täis emotsionaalseid väiteid.

Olles väitluse ära kuulanud, anname me alati oma hinnangu, kes selles kõige paremini esines. See hinnang, nagu nägite, ei pretendeeri absoluutse tõe staatusele, vaid on antud just konkreetse kohtuniku vaatepunktist. Mõni teine, sama pädev kohtunik, kes tänast väitlust kuulas, võib saada asjadest teistmoodi aru ja anda näiteks  Urmas Kruusele esikoha ja Ivari Padarile viimase - suurte väitlusvõistluste finaalides juhtub seda alatihti - ja tal on samamoodi õigus. Aga üldiselt kipuvad kogenud väitlejad asjadest pigem sarnaselt aru saama.

Meie mõte väitlust hinnates pole lüüa kellelegi külge templit “hea väitleja” või “vilets väitleja”. Me hindame tema hakkamasaamist konkreetses situatsioonis ja anname nõuandeid, kuidas järgmine kord sisukamalt debateerida. Ning juhime tähelepanu meie arvates tugevatele argumentidele ja nõrkadele kohtadele põhjendustes, et tulevane avalik arutelu veel kvaliteetsem oleks.

Miks me julgeme oma nime alt sellise sisuga kommentaare anda? Kahel põhjusel. Esiteks julgen väita, et väitluskohtunik jälgib väitlust alati põhjalikumalt kui tavavaataja: ta kirjutab endale olulised mõtted üle, jälgib kõiki väitluses läbi käinud argumente ja püüab ausalt hinnata, mis neist olulisemad olid. Ja teiseks, meil on selliste asjadega pikk ja põhjalik kogemus. Näiteks mina hindasin või osalesin aastatel 1999-2010 samade põhimõtete järgi umbes sadat väitlust aastas.