Andra Siibak

FOTO: Erakogu

Eesti noortega tehtud uuringutest ilmneb, et seksuaalse sisuga sõnumite ja kahemõttelise veebisisu jagamist iseloomustab loogika «eestlane ju ei ahista, eestlane lööb külge!», kirjutab arvamusportaali kolumnist Andra Siibak.

Möödunud nädalal saatis lõuna ringkonnaprokuratuur kohtu ette kaks Jõgevamaa noormeest, kes mõisteti süüdi alaealistele tüdrukutele suhtlusportaali kaudu pornograafilise sisu ja seksuaalse alatooniga videote, fotode ning tekstide saatmises. Arvestades seda, et noormeestele mõisteti reaalne vanglakaristus, mida ei pöörata täitmisele juhul, kui nad katseajal uut kuritegu ei soorita, tundub vanamoodsamat viisi «külgelöömine» ikka hulka ohutum. Ja seda kõigi osaliste jaoks.

Digitehnoloogiate ajastul on meie võimalused intiimseks eneseväljenduseks palju suuremad kui mõned aastakümned tagasi, mil kuramaaž toimis ebausaldusväärselt liikuva tiguposti toel ja tähendas käsikäes jalutuskäike.

Internet seevastu lausa kubiseb nii erinevatest võimalustest netiromanssi arendada (jälle hea võimalus hiljutist Ashley Madisoni kaasust meelde tuletada) kui ka platvormidest ja kogukondadest, kus avalik enesepaljastamine (selle sõna otseses tähenduses) või intiimse sisuga sõnumite jagamine on norm. Reeglina ja ideaalis peaks selline veebisisu olema kättesaadav vaid täisealistele. Tegelikkus on muidugimõista pisut teine. 

Ashley Madisoni veebileht. Foto: Scanpix

FOTO: LEE JIN-MAN/AP

Seksuaalse alatooniga pildid internetis

2010. aastal 25 Euroopa riigis tehtud uuringu EU KidsOnline kohaselt on ligi kolmandik (30 protsenti) uuringus osalenud Eesti 9–16-aastastest noortest näinud internetis seksuaalse alatooniga pilte. See on Euroopas suurim näitaja. Kusjuures pea pooled neist noortest (49 protsenti) olid sellest kogemusest häiritud (Euroopa teine näitaja).

Ka seksuaalse alatooniga sõnumite saatmine on Eesti noorte hulgas üsna sage – 21 protsenti uuringus osalenutest oli niisuguseid sõnumeid saanud (Euroopa kolmas näitaja).

Kui nende  arvude juurde lisada tõik, et kõik Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõu Maria Murumaa-Mengeli  2012. aastal tehtud kvalitatiivses uuringus osalema sattunud noored olid suhtlusportaale kasutades kokku puutunud nn netipervertidega või teadsid kedagi, kel selline kogemus oli, siis võib sellest statistikast jääda üsna hirmutav mulje.

Samas ei tuleks nendest protsentidest kindlasti välja lugeda seda, et eesti noored on netis suheldes pidevalt ohus. Tegelikult loevad noored teiste kasutajate käitumist, signaale ja kasvõi kirjastiili üsnagi hästi, nii et paljud neist suudavad edukalt ja juba eos nn netiperverte tuvastada.

Joonis 1. Noorte kujutlus netiperverdist. Foto:

FOTO: Maria Murumaa Mengel

Nii näiteks võib Maria Murumaa-Mengeli uuringus osalenud noorte hinnangul kõlada inglise keeles esitatud küsimus «Do you have a webcam?» noore jaoks kohe võimaliku ohu märgina, samas kui eestikeelset «Kas sul veebikaamerat on?» kiputakse tõlgendama pigem ebaoriginaalse flirtimislausena (vt joonis 1). Sest teavad ju kõik – eestlane ei ahista, eestlane lööb külge!

Noorte kujutluses domineeribki arvamus, et ilusaid tüdrukuid ja noori poisse suhtlusportaalides tülitavad «kommionud» on üldiselt Türgi, Brasiilia või Lähis-Ida päritolu.

Milline on netipervert?

Kui noorte autentset hinnangut edasi anda, siis need «mingid Ahmedid või asjad» kasutavadki suhtlusportaale peamiselt selleks, et noorte tüdrukute ja poiste fotosid vaadata ning nendega sobimatul eesmärgil kontakti otsida. Selliste kasutajate, sageli Google Translate’i abil üles ehitatud lähenemiskatsed, tunduvad paljudele ühtaegu nii eksootiliselt põnevad kui ka tüütud.

Fakti, et ebasündsat visuaalset materjali enda privaatsetest kehaosadest või seksuaalse alatooniga sõnumeid võivad täpselt samamoodi nii saata kui nõuda ka sinuga ühte emakeelt kõnelevad isikud, kippusid noored toona pigem eirama.

Joonis 2. Noorte kujutlus netiperverdist. Foto: Maria Murumaa-Mengel

FOTO: Maria Murumaa Mengel

Olgugi et mitmel uuringus osalenud tüdrukul oli endal kogemusi karvaste ja kasimata «vanameestega», kes kunagises Rate'i keskkonnas teatud teenuste eest agaralt «sponsorlust» olid valmis pakkuma (vt joonis 2).

Eks eelmise nädala kohtuotsuse valguses tuleb nii noortel kui isehakanud «kommionudel» ja «21. sajandi Romeodel» enda netikäitumine ja -tegevus hoolikamalt läbi kaaluda.

Tegelikult on ju vanamoodne lillede kinkimine kallima soosingu võitmiseks hulka efektiivsem lähenemine, rääkimata sellest, et see on ka enda renomee säilitamiseks ainuõige valik. Erootiliste või pornograafilise sisuga piltide ja videote alaealistele jagamine seevastu on kriminaalkorras karistatav – ehk süütu külgelöömisega pole sel kõigel mingit pistmist!

----------

Andra Siibak on kaitsnud filosoofiateaduste doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis ning tegelenud sotsiaalmeediat puudutava temaatika uurimisega enam kui kümme aastat. Praegu töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute vanemteadurina.