/nginx/o/2023/02/14/15138078t1h0a1a.jpg)
/nginx/o/2014/03/26/2917412t1h4b42.jpg)
Tartumaa, august 2015, seakatkuaegne tapapäev. Suurem laps teeb väiksemale vana head nalja: «Näe, siga lendab!» Väiksem küsib: «Kas üks?» Kartuleid praadiv vanaema ohkab vahele: «Vaevalt et üks, täna peaks neid siit 6000 kandis üle lendama.»
Tellijale
Karin Bachmann: notsud vikerkaaresillal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katkupaanika kestel pole teemast loomade kui tundlike elusolendite vaatevinklist räägitud. Tähelepanu keskmes on inimene, tema majanduslik kahju, puudulikuks jääv toidulaud, tõusev lihahind. Ja muidugi metssiga kui kõige kurjem vaenlane. Mis sellest, et farmidesse on haiguse kandnud inimesed; mis sellest, et katk käib asurkonnast üle igal juhul ja tulemus on ikka inimesele kontrollimatu. Midagi tuleb ju teha, muidu lendavad ministrid.