Juhtkiri: nii nagu seni edasi minna ei saa

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karikatuur
Karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Eile Toompeale meeleavaldusele kogunenud põllumehed andsid sellega signaali, et kannatus on katkemas. Nii nagu seni edasi minna enam ei saa. Kui kulud ületavad jätkuvalt tulusid, ei ole põllumeestel erinevalt muudel ärialadel tegutsejatest valikut, kas peatada tootmine ajutiselt või tõmmata kogu projektile joon alla ja panna ettevõtmine kinni. 

Enamikul teistel elualadel oleks asi lihtsam: masinad saab seisma panna, et paremaid aegu ootama jääda, kuid piimalehma ei veena kuidagi piimatootmist lõpetama. Tapamaja tähendaks aga talumajapidamise lõppu. Ükskõik, mis küljest vaadata – sellele seisukohale on ka raske vastu vaielda.

Probleemil on mitu tahku. Osa praegusest olukorrast tuleneb tõsiasjadest: maailmaturul toimunud muutused, seakatk ja Venemaa impordikeeld on avaldanud oma mõju.

Selliste tõsiasjade tekkimist oleks saanud ette näha, nende mõju juba ette leevendada. Ometi seda ei tehtud. Kui 2012. aastal kiideti heaks Eesti piimanduse strateegia, ei osanud ka strateegia koostajad selliseid arenguid ette näha. Konkreetseid globaalseid protsesse, mis põllumajandusele võivad saatuslikuks saada, võib osata mitte ennustada, küll aga saab arvestada sellega, et ettearvamatused võivad aset leida. Ja selleks oleks olnud võimalik valmistuda, et tagajärgi ära hoida või neid vähemalt pehmendada.

Maailmaturul toimunud muutused, seakatk ja Venemaa impordikeeld ei puuduta muidugi üksnes Eesti põllumehi. Küll on see tabanud kõige valusamalt just Eesti ja teiste uute liikmesriikide põllumehi. Vanade ELi riikide põllumeeste puhul on investeeringud end juba tasa teeninud, eurotoetus on oluliselt suurem, ja mis peamine, paljude riikide valitsused on juba astunud samme olukorra lahendamiseks ja maksnud oma põllumeestele kriisiabi.

Probleemi võttis läinud reede Postimehes kokku Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra: põllumehed tulevad traktoritega Toompeale, sest neile on jäänud vaid kaks valikut: kas lõpetada oma elutöö või tulla tänavale.

Probleem ei ole ju üksnes praegu erinevate objektiivsete tingimuste tõttu kujunenud olukorras. Küsimus, mis vajab vastust, on oluliselt laiem: mis saab Eesti põllumajandusest, kui senine põllumajanduspoliitika oskab rääkida küll toetuste suurusest ja selle jagamisest, aga puudub perspektiivitunne. Napib arusaama, mis peaks saama Eesti põllumajandusest ja kuidas Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika edasi liikuma peaks.

Eile riigikogu ees peetud kõnes kutsus president Toomas Hendrik Ilves parlamenti ja valitsust üles olema Eesti põllumeeste liitlane ning leidma võimalused nende kiireks toetamiseks, kas erakorralise kriisiabi või üleminekutoetuste näol.

Sest, tõepoolest: põllumajanduses paisunud probleemid ei ole ühe majandusharu, vaid maaelu kestmise küsimus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles