Olev Remsu

FOTO: Ergo Kuld

Kolumnist Olev Remsu arutleb õhtumaa allakäigu ennustuste ning ajalooliste paralleelide paikapidavuse üle.

Tellijale

Oswald Spengleri «Õhtumaa allakäigu» referaat jõudis eesti keeles ilmuda viimasel hetkel 1940. aastal ning paarkümmend aastat hiljem liikus see «Elava teaduse» sarja vihik meie, koolipoiste vahel. Liikus salaja, sest tegemist oli keelatud kirjandusega. Mäletan, et mina ei saanud aru. Me vaatasime imetluse ja lootusega Euroopa poole, see oli toona okastraadi taga, raudne eesriiegi oli ette tõmmatud, ja nüüd korraga – allakäik. Ja austatud eurooplase enda sulest! Räägib sama, mida meie ajalooõpikud, mis aga kõik valetavad. Samal ajal – kui on keelatud, siis peab olema õige. See vastuolu jäi mu mõtteisse kauaks purema.

Spengler avaldas oma mammutmanifesti pärast Esimest maailmasõda, mis oli olnud võigas ja kalk, kõige hullem ja verisem, mida Euroopa oli näinud.

Euroopa kultuuri algust loeb Spengler aastast 1000 ning on nimetanud seda faustilikuks. Spengleri järgi saavutas meie kultuur kõrgtaseme XVIII sajandil ning alates XIX sajandist me kustume. Meie kultuuri hävitab lääne teaduslik-tehniline tsivilisatsioon, see on Saatan, kes sõlmis Faustiga kokkuleppe.

Ja tõesti, paralleelid germaani müüdiga on olemas – alul me hiilgamegi oma saamahimus, seda nii elus kui teaduses. Ent raha hukutab meie vaimsuse ja kultuuri, seejärel hukutab demokraatia end ise rahaga, kirjutab Spengler. Saatan nõuab oma, seda, mis talle tehingu järgi kuulub, ja teeb seda teraskõvade rassiinimeste vahendusel.