«Vabariigi kodanikud»: karjäärivõimalused toovad talendid koju

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas andekad Eesti inimesed laiast maailmast koju tagasi tuua?
Kuidas andekad Eesti inimesed laiast maailmast koju tagasi tuua? Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänaõhtuses ETV saates «Vabariigi kodanikud» leiti, et välismaal elavate andekate inimeste kojukutsumisel on Eesti trumbiks neile siin avanevad karjäärivõimalused.

Kirurg Tiit Mereni sõnul võiks tippspetsialistide koju meelitamisel «präänikuna» kasutada oma erialal parimaks saamise võimaluse rõhutamist, kuna välismaal on võõrsilt tulnutel pea võimatu esimese viiuli rolli pääseda. Oma valdkonnas tippu tõusmine korvaks Mereni hinnangul ka väiksema palga. «Esimese pauguga on selge, et palgaga me neid meelitada ei saa,» tõdes ta.

Projekti «Talendid koju» eestvedaja, välismaal kõrghariduse omandanud finantsanalüütik Artur Elme rääkis samuti, et eelistab Eestis elada paremate karjäärivõimaluste tõttu. «Eestis sain alustada karjääriredelil natuke kõrgemalt kui Inglismaal, seal oleksin alustanud kõige madalamalt astmelt,» ütles ta.

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve arvas, et välismaale suundujatesse tuleks paremini suhtuda. «Me ei pea võtma neid kui reetureid, vaid vastupidi, peame huvi tundma, kuidas neil läheb,» rõhutas ta. Ka Truve sõnul aitaks teadlasi Eestisse tagasi tuua eelkõige karjäärivõimaluste rõhutamine, sest professoriks saavad vähesed postdoktorandid.

«See on see koht, kus saaksime inimesele indikeerida, et kui sa tuled siia, siis siin võid sa selle ihaldatud professoristaatuse saada. Mujal on see tõenäosus võib-olla olematu,» rääkis ta. Samas tõdes Truve, et massilise tagasitulemise eelduseks oleks naasjate tööle esialgu peale maksta.

Truve käis välja ka idee, et andekad inimesed, keda teistest riikidest Eestisse tööle tuua, ei pea tingimata eestlased olema. «Me tahame väga laias mõttes talente siia, ega nad ilmtingimata ei pea eesti inimesed olema. Jõle kihvt, kui nad eesti keelt ka räägivad,» arvas ta.

Ettevõtja ja konsultant Hede Kerstin Luik tõi välja, et välismaal elavad eestlased võivad siinse ühiskonna elus osaleda ka ilma füüsiliselt kohapeal viibimata. Eesti ühiskonna seisund jätab Luige hinnangul veel avatuse ja tolerantsuse koha pealt soovida ning see hoiab paljusid lahkunuid kodumaale tagasi tulemast.

Abi pole ka patriootlikust jutust, et Eesti nimel tegutsemine on kodanikukohus, vaid inimestel peab koju naasmiseks isiklik motivatsioon olema, ütles Luik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles