Ants Laaneots

FOTO: Riigikogu kantselei

Ainult kiired ja otsustavad meetmed rahvaste sisserände korrastamises Euroopasse võimaldavad alal hoida lääne tsivilisatsiooni heaolu, traditsioonilisi väärtusi ja kultuuri, kirjutab erukindral Ants Laaneots (Reformierakond).

Tellijale

Nagu me ÜRO põgenikeagentuuri 5. septembri teatest lugesime, on sel aastal üle Vahemere Euroopasse jõudnud juba 366 402 illegaalset immigranti. Umbes 40 protsenti neist on sõjapõgenikud Süüriast, Afganistanist, Iraagist, Jeemenist. Ülejäänud on Aafrikast – diktaatorriigist Eritreast, Somaaliast, Sudaanist, Nigeeriast tulevad majanduspõgenikud. Tegemist on valdavalt noorte, vähem keskealiste inimestega, kes otsivad paremat elamiskohta ja -tingimusi. Valdav osa põgenikest on islami usku.

Saksamaa siseministeeriumi prognoosi kohaselt saabub selle aasta lõpuks Euroopasse u 800 000 põgenikku. Peamised illegaalide Euroopasse tuleku suunad on Türgi – Kreeka – Balkanid – Ungari ja Põhja-Aafrika – Itaalia, kusjuures põgenike vool mõlemal suunal on viimasel ajal võrdsustunud.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt peab migrante registreerima, majutama ja tagama kõige vajalikuga, teostama nende tausta kontrolli ning lahendama muud õiguslikud probleemid see riik, kuhu nad kõigepealt jõuavad. Majanduskriisis vaevlevale Kreekale ei ole sellise koorma vedamine jõukohane, seepärast võimud sulgevad tihti silmad riiki läbivate kümnete tuhandete Süüriast, Iraagist, Afganistanist tulevate põgenike ees.

Selle tagajärjel tekkisid suured probleemid Kreeka naabritel Makedoonial, Serbial ja Ungaril, kelle piiri ületab iga päev enam kui 5000 põgenikku. Nende riikide suurim soov oli ja on tulijatest võimalikult kiiresti lahti saada, suunates nad põhjapoolsetesse jõukatesse riikidesse – Austriasse, Saksamaale, Inglismaale, Rootsi. See ühtib põgenike sooviga jõuda riikidesse, kus neile tagatakse eluruum ja toit ning makstakse igakuiselt mitmesaja euro suurust toetust iga inimese kohta, mis võimaldab üsna laheda äraelamise ka ilma tööta.