Migrandid Kosi saarel

FOTO: SCANPIX

Ajal, mil paljud inimesed muretsevad pagulaste pärast, peaksime hoopis palju rohkem mures olema Euroopa (sise)julgeoleku, turvalisuse ja tuleviku pärast! Tuletan meelde, et Eesti on osa Euroopa Liidust, seega on see Eesti probleem ja me ei saa seda ignoreerida, kirjutab Postimehe lugeja Tarmo Kople.

Tarmo Kople. Foto:

FOTO: Erakogu

Enne kui asume kogu loo tuuma juurde – sissejuhatus.

Külastasin perega vähem kui kuu aega tagasi Kosi saart ja selle keskust, mis on praegu üks kuumemaid migrantide sisserände kohti Euroopa Liidus. Peab tõdema, et nägime hoopis teistsugust sisserännet, kui oleme harjunud nägema uudistesaadetest või ajakirjandusest.

Olenemata telekanalist või ajakirjanduslikust väljaandest näidatakse meile suures plaanis pilte ja kaadreid kurnatud ja nutvatest naistest, lastest ja peredest. Vägisi kipub jääma mulje, et sisserändajate mass just selline ongi, ikka naised, lapsed, pered, mõned haiged ja viletsad...  Aga tegelikkus?

Kui keegi lugejatest soovib näha, kuidas põgenikud Türgi kaudu segamatult saarele saabuvad, siis piisab sellest, et minna pealinna lähedal randa ja lihtsalt oodata. Enamasti saabutakse kummipaadiga või mingi muu improviseeritud veesõidukiga. Kitsamast kohast on Türgi ja Kosi vahe umbes kuus kilomeetrit, seega ei ole vaja kuigi vägevat paati.

Iga päev saabub saarele segamatult umbes 500 migranti ehk siis päris palju väikseid paate, samal ajal seilavad aga Kreeka sõjalaevad merel tasasel käigul, et kedagi mitte alla ajada.

Siinkohal kisub lugu veel veidramaks! Paljud, kes paadist maha hüppavad ja veest välja ronivad, tõmbavad esimesel võimalusel mõnest veekindlast kotist välja oma suure nutitelefoni ja tõstavad selle oma laialt naeratava näo kõrvale. Kuhu nad helistavad? Sõpradele, kes ei ole veel üle tulnud? Või nendele, kes on juba kohal? Igal juhul jääb mulje, et üle piiri tulemine on hästi organiseeritud, sest paadid saabuvad pealinna, võiks öelda, et isegi kesklinna lähedale – sinna, kus on politseijaoskond, sealt saab ajutise dokumendi, mida on vaja saarelt edasi sõiduks.

Suurem osa migrantidest ei jäta kuidagi abivajaja muljet: noored, tugevad, hästi riides, tundub, et ka raha on. Seda kinnitasid ka kohalikud elanikud. Ühe restoranitöötaja hinnangul on levinuim telefon migrantide seas iPhone! Kindlasti on nende hulgas ka mõni abivajaja, kuid enamus on siin lihtsalt parema elu otsinguil.

Küll aga kaovad kohe nii naeratus ja nutitelefon, kui kohale ilmuvad ajakirjanikud või kaameramees ning kuskilt otsitakse välja nutused naised ja lapsed, kes tõstetakse rahvamassi ette.

Vabandust pika sissejuhatuse pärast.

Kuidas on võimalik, et enamus põgenikke on tugevad, elujõus kolmekümnendates mehed? Kas siis naised ja lapsed on juba sõjas hukkunud, samuti vanemad inimesed? Kas need noored ja tugevad põgenikud ei peaks oma kodumaa (naiste/laste/vanemate) eest seisma?

Üle lahtiste piiride sissevoolavat meestemassi vaadates tekib küsimus, kuidas on tagatud Euroopa Liidu sisejulgeolek. Kui paljud nendest on Islamiriigi võitlejad? ISISe väitel on neil õnnestunud Euroopa Liitu toimetada vähemalt neli tuhat võitlejat. Kui ISIS ka liialdab, siis isegi mõned üksikud võitlejad võivad ohtu seada meie turvalisuse – lihtsamat tüüpi terroriakti toime panemiseks piisab ka ühest võitlejast.

Ärge muretsege, kohe läheb hullemaks!

Lahtised piirid ja Saksamaa väljahõigatud numbrid pagulaste majutamiseks saadavad selge ja tugeva sõnumi nendele miljonitele, kes ei ole veel Euroopa Liidu poole teele asunud. Tegelik olukord halveneb iga päevaga.

Sellel ajal, kui seda lugu loete ja poliitikud Euroopas vaidlevad, palju keegi kedagi majutama peab, voolab migrante lakkamatult üle piiri, halvendades sellega veel julgeolekut. Kui praegu on ISISe väidete kohaselt Euroopa Liidus neli tuhat võitlejat, siis varsti võib see arv olla kümnekordne.

Integratsioon?

Kes maksab kinni sisserändajate integreerimise Euroopa ühiskonda või kas see on üldse võimalik? Võiks arvata, et nad tulevad siia, hakkavad tööle ja maksavad makse, kuid see on peaaegu ilmvõimatu. Selleks, et tööle asuda, on vaja kolme suurt eeldust: mõne kohaliku keele oskust, soovi tööd teha ja vabu töökohti.

Vaadates Eurostati statistikat, ei paista, et meil oleks kuskilt võtta näiteks pool miljonit töökohta paari lähema aasta jooksul. Kui nüüd siia juurde lisada migrantide olematu või kehv keeleoskus, puudulik kvalifikatsioon, kaheldav töösoov, siis on selge, et pagulased jäävad Euroopa Liidu maksumaksja ülalpeetavaks.

Kui Euroopasse sisserännanud rahvamass ei hakka tööle või ei panusta muul moel ühiskonda ja elab abirahadest, siis põhjustab see lõputul hulgal probleeme ja pingeid sisserännanute ja kohalike elanike vahel. Üks väga oluline detail, mis lisaks ühiskonda panustamisele komistuskiviks saab, on sisserännanute ja kohalike fundamentaalselt erinevad väärtushinnangud ja kultuuriline taust.

Kõik eespool mainitu on omakorda tohutuks julgeoleku ja stabiilsuse riskiks, kui me sisserännanutele tegevust ei leia ja peame neid lihtsalt üleval, on tegu tiksuva kellapommiga.

Kui kunagi kodumaal olukord paraneb, sõda läbi saab või ISIS taandub, kas siis minnakse koju tagasi?

Lõpetuseks

Nagu äsja lugesite, ei maininud ma kordagi kellegi nahavärvi ega valanud välja viha, vihal ei ole mõtet ja nahavärv on tähtsusetu.

Vao küla ja Eestisse elama asuvad pagulased ei ole probleem – see on tagajärg. Suhtugem nendesse, kes juba siin on, viisakalt. Oma pettumust väljendage aga poliitikutele.

Pettunud olen ennekõike Euroopa Liidu poliitikutes, poliitikas ja tegevusetuses, mille tulemusena on sisseränne kontrolli alt väljunud. See omakorda on põhjustanud tohutut kahju Euroopa Liidu turvalisusele ja ühtsusele.