Andrei Kuzitškin: avalik kiri eestlastele, venelastele ja Yana Toomile

Andrei Kuzitškin Foto: Eero Vabamägi

Eesti turul ei ole inimene eesti keele oskuseta konkurentsivõimeline – seda peaksid meeles pidama need venekeelsed vanemad, kes ei taha, et nende lapsed õpiksid eesti keelt, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

1. septembril tähistati nii Venemaal kui ka Eestis teadmistepäeva. See on erilise tähendusega tähtpäev haritud rahvastele, sest hea haridus on eduka tuleviku pant nii igale inimesele eraldi kui ka kogu riigile. Kvaliteetsete teadmiste saamise vahend on suurepärane emakeeleoskus, veel parem aga lisaks mõne võõrkeele oskamine.

Eestis on aga need lihtsad tõed juba paljude aastate vältel rängalt proovile pandud. Eestlased on pahased venelaste peale, kes ei soovi õppida riigikeelt eesti keelt, venelased on nördinud eestlaste peale, kes sunnivad neid õppima võõrast keelt.

Haridusreform, mis näeb ette vene koolides kuni 60 protsendi ainete õppimist eesti keeles, tekitas Eesti venekeelses elanikkonnas kindla veendumuse, et nii ongi kavas muuta vene kooliõpilased eestlaste orjadeks.

Arutluskäik on lihtne: vene õpilased ei suuda õppida füüsikat ja keemiat eesti keeles nii hästi nagu vene keeles. Järelikult ei saa nad ka eksamitel enam nii palju punkte ega pääse Eesti ülikoolidesse. Venemaa omadesse ei pääse nad aga füüsika ja keemia kehva tundmise tõttu.

Eesti koolide venelastest lõpetajale jääb vaid üks tee: minna tallu sulaseks, ehitusele tööliseks, ronida kaevandusešahti või koristada teiste järelt restoranides ja hotellides. Sellist meeleolu toetab europarlamendi liige Yana Toom, kes esindab Ida-Virumaa venekeelsete valijate huve. Intervjuus tõi Yana Toom andmeid vene keele oskamise järsu kahanemise kohta vene koolides. Rahvasaadik on veendunud, et see kurb tulemus on haridusreformi tagajärg.

Eesti valitsuses kutsuvad niisugused mõtted loomulikult esile meelehärmi. Kuid vastuseks teevad Eesti asjatundjad ettepaneku viia kaugemas tulevikus kõik venekeelsed ained kohustuslikus korras eestikeelsele õppele.

Konflikt vene ja eesti keele vahel lõhestab ühiskonda. Kerge seda lahendada ei ole, kuid tuleb üritada. Konflikt tuleb lahendada, sest muidu muutub küsitavaks Eesti tulevik. Seepärast otsustasin pöörduda avaliku kirjaga Eesti elanike poole, kes loevad ajalehte Postimees.

Ma armastan vene keelt, aitasin vene keelt populariseerida oma kodulinnas Tomskis, nüüd õpetan vene keelt eestlastele ühes Tallinna keeltekoolis. Aga ma oskan ka inglise ja hispaania keelt ning õpin praegu eesti keelt. Nii et ma usun, et mul on õigus lugejate poole pöörduda.

Austatud eestlased!

Teie keelt on väga raske õppida. Ometi, kes tahab, tuleb sellega toime. See on väga ilus keel, funktsionaalne ja struktuurilt vene keelega sarnane. Ma olen aga vastu igasugusele sunnile keelt õppida.

Eestis on kujunenud ainulaadne demograafiline olukord, kus iga viies elanik on venelane või venekeelne. Seda ei tohiks aga pidada probleemiks, vaid arengule tulusaks ressursiks.

Venemaa ei ole ainult Lenin, Stalin, kommunism ja Putin. Venemaa on ka luuletaja Puškin, teadlane Lomonossov, kirjanikud Dostojevski, Tolstoi, Tšehhov, kosmonaut Gagarin, baleriin Ulanova. See tähendab, et tuleks teha nii, et Eestimaalgi sünniksid kuulsad venekeelsed kirjanikud, luuletajad ja baleriinid. Selleks tuleb vene keelt poputada ja hellitada, luua tingimused, et seda oleks võimalik õppida kõrgel professionaalsel tasemel.

Hirm eesti keele saatuse pärast on asjatu. Seda ei tule mitte kaitsta, vaid arendada. Kui öeldakse, et keel vajab päästmist, hakatakse selle puhtuse eest võitlema, keelatakse välismaiste sõnade kasutamine, siis see ainult kahjustab keelt. Vene keeles on näiteks võõrsõnu märksa rohkem kui eesti keeles, võtame kas või sõnad «компьютер», «аэродром», «таунхаус».

Keel on elav organism, välismaiste sõnade süstid ainult tugevdavad immuunsust. Loomulikult võib luua ka tingimused ukraina, valgevene, usbeki, aseri ja teiste keelte, kaasa arvatud setu keele õppimiseks. Neid võiks õpetada lisaainena ja pühapäevakoolides. Rahalise toetuse meetodid on teada-tuntud: grandid ja riiklikud toetused. Kui ühiskonnas on nõudlus teenuse järele, mis ei riku teiste inimeste õigusi ja vabadusi, siis peab riik sellist teenust osutama. Emakeele õppimine on iga inimese fundamentaalne õigus elukohariigist sõltumata. Seda tuleb alati meeles pidada.

Austatud Eesti venelased!

Ei ole tarvis mõelda, et kõik eestlased soovivad teile halba. Võib-olla mõni soovib, aga kindlasti mitte enamik. Meil Venemaal anti vastu vahtimist alati näo, mitte passi järgi.

Teil on õigus nõuda, et Eestis oleks loodud kõik tingimused vene keelt õppida. Kuid siis mõelge: kus te õieti elate? Ja millist tulevikku oma lastele soovite?

Saksamaal ei saa elada ilma saksa keelt oskamata, Inglismaal ilma inglise keelt oskamata, Prantsusmaal ilma prantsuse keelt oskamata. Kuidas siis saab elada Eestis ilma eesti keelt oskamata? Sest Eestis on venelasi palju? Jah, on küll, aga Londonis on veerand elanikest sisserännanud ja Pariis on araablastele lausa teine kodumaa. Ometi kõnelevad araablased prantsuse keelt ludinal ning Londonis oskavad indialased inglise keelt vaat et pareminigi kui kohalikud. Miks? Sest riigikeele oskamine näitab kultuuri ja on tööturul konkurentsivõimelisena püsimise garantii.

See on kultuuritus, kui Tallinna supermarketites või restoranides keelduvad noored eestlased teenindamast kliente, kes räägivad ainult vene keeles. Aga veel hullem on, kui venelased, kes on aastaid Eestis elanud, ei suuda eestlastele nende emakeeles selgeks teha, mida nad tahavad osta või tellida. Ja siis veel paljud venelased uhkustavad sellega: vaat, olen elanud Eestis kakskümmend aastat, aga eesti keelest tean kolme sõna. Ja see on asi, millega uhkustada?

Kohtasin kord Rakveres üht venelast, kes kolis Eestisse Kasahstanist 25 aasta eest. Lapsed õppisid keele ära, aga ta ise mitte. Möödunud aastal avas autotöökoja, kuulutuse avaldas eesti keeles (lapsed kirjutasid valmis). Talle helistasid eestlastest kliendid, rääkisid eesti keeles, tema vastas vene keeles ja nemad viskasid toru hargile. Ja kes on nüüd süüdi, et ta pidi oma äri sel aastal sulgema?

Eesti turul ei ole inimene eesti keele oskuseta konkurentsivõimeline – seda peaksid meeles pidama need venekeelsed vanemad, kes ei taha, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. See kehtib täiel määral ka eestlaste kohta – elada Tallinnas ja mitte osata vene keelt ei ole lihtsalt sünnis. Ja kui teie poest läheb minema venekeelne klient, sest teda ei suudetud seal teenindada, siis tuleks ka raha, mille klient toomata jättis, töötaja palgast maha võtta. Sellised on juba turuseadused.

Austatud Yana Toom!

Üldiselt jagan ma täielikult teie muret Tallinna vene koolide õpilaste kesise vene keele tundmise pärast. Aga kas te tõesti arvate, et see on haridusreformi tulemus?

Uskuge mind, ma olen kõnelnud eesti koolide õpetajatega ja eesti laste vanematega ning nende ühine arvamus on: lapsed oskavad halvasti eesti keelt. Probleem on tunduvalt sügavam ja mastaapsem kui vene keele õppetundide arvu kärpimine: lapsed lihtsalt enam ei loe.

Interneti visuaalne maailm on välja tõrjunud trükisõna. Lapsed, teismelised, noored näevad pilte, püüavad tabada mõtet, aga sõna, trükisõna ei ole neile enam tähtis. See on halb, sest just lugemine arendab loogikat, reaktsiooni, kujundab mõtlemist. See on üldine probleem nii venelastele, eestlastele kui ka teistele rahvastele.

Kas tõesti on Jürgen Ligi süüdi, et kõik Eesti venekeelsed ajakirjandusväljaanded kubisevad vigadest? Ajakirjanikud lõpetasid ju kooli juba ammu ja õppisid veel lausa ülikoolis. Uus venekeelne kanal ETV+ peaks ette näitama vene keele standardi, aga ühe programmi esitlemisel tegi saatejuht neli keeleviga järjest. Kes teda niimoodi õpetas?

Septembri algul sõitsin bussis vene õpilaste, nii 10–12-aastaste seltsis, kes kasutasid sellist vene keelt, et kõrvad hakkasid virtsavett välja ajama: üks «matt» ajas teist taga! Ma ütlesin neile kaks võlusõna ja nad jäid vakka. Neidki õpetab siis Jürgen Ligi nii rääkima, jah?

Tekib suur küsimus: kas vene kool Eestis annab endast ikka kõik vene keele ja kultuuri populariseerimiseks? Võib-olla oleks vaja uusi projekte, kuidas korraldada vene keele üleriiklikke olümpiaade eesti õpilastele ja eesti keele olümpiaade vene õpilastele. Eesti õpilased laulavad vene romansse, aga ma pole kuulnud, et vene lapsed laulaksid eesti rahvalaule. Õieti pole küll meie õpilaste seas populaarsed ka vene rahvalaulud.

Tänapäeva maailm elab majandusinnovatsioonis. Innovatsioonile paneb aluse kollektiiv, kus kõik töötavad ühtse meeskonnana.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

-----------------------------------------

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta ühes Tallinna keeltekoolis õpetajana.