Mingi hetk võtab keegi nendest tuhandetest parempoolsetest endale pühaks missiooniks «probleemiga» vägivaldselt tegeleda (nagu siiamaani vaid kommentaariumites lubatakse) ja siis ei ole enam vahet, kas tegemist on päriselt pagulasega või kellegi teisega, kirjutab Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Gaspar Šabad.
Täna valitseb meediat uudislugu Vao pagulaskeskuse süütamisest, millest saabus häirekeskusele teavitus varahommikul kella 4:31 paiku. Ilmselgelt on tegemist kohutava sündmusega, kuigi kindlasti üritab nii mõnigi isik väita, et ajakirjandus tähtsustab antud sündmust üle, sest tegemist on «kuuma teemaga» ja nii saab rohkem klikke. Eks selles väites ole ka tõetera olemas. Siiski, tuleb teadvustada, et uudiskünnise ületab varahommikul toimunud sündmus mitte sellepärast, et tegemist on Vao pagulaskeskusega, vaid oma loomuse ja raskendavate asjaolude tõttu.
Antud olukorras ei olnud süütajaks mõni hullunud püromaan. Tegemist oli võõravihast tingitud kuritegeliku ja üdini pahatahtliku teoga, mille toimepanijaks võib olla kes iganes - sinu korstnapühkija, reedeõhtune taksojuht või tuttav perearst.
Ei ole kahtlust, et antud sündmus on üllatanud meid kõiki, olgu me pagulaste siiatuleku poolt või vastu. Iseasi on muidugi, kuidas me isiklikul tasandil seda uudist vastu võtame ning nagu on näha uudislugude kommentaariumitest, rõõmustab nii mõnigi kaasmaalane.
Valdav enamus pagulaste vastuvõtmist toetavatest eestlastest ei tiku netikommentaare kirjutama ega lugema.
Samas ei tasu kaotada lootust, sest valdav enamus pagulaste vastuvõtmist toetavatest eestlastest ei tiku netikommentaare kirjutama ega lugema. Kõige kurvem aga on see, et märgid võimalikust massimõrvast olid juba eelnevalt olemas ning kaalutlevate ja pragmaatiliste «tolerantidena» ei lugenud me seda muuks kui paremäärmuslaste räuskamiseks.
Kuigi vihaõhutavaid kommentaare, postitusi, «uudislugusid» jne on palju olnud, tooksin ma välja ühe kindla näite, mis seostub otseselt täna varahommikul toimunud sündmustega. Selleks ei ole ei Breiviku t-särkidega provokaatorid, EKRE noorte vihaõhutamine ega endise liberaali (ja praeguste välisuhete kujundaja rollis olnud) Kristiina Ojulandi absurdsed väljaütlemised.
Sõnavõtud sotsiaalmeedias
Väga otsese näitena tooksin ma Facebooki grupi «Pagulaste VASTU», millel oli, kui ma õigesti mäletan, üle 13 000 «meeldimise».
Nimelt umbes nädalake tagasi juhtusin sirvima antud gruppi ja sealt jäi (kõikide jubeduste vahelt) silma uudislugu saksa neonatsidest, kes süütasid põlema nende maakonnas asuva planeeritava pagulaskeskuse. Tegelikkuses on Saksamaal toimunud mitmeid sääraseid rünnakuid, mis on läinud riigile maksma üle 700 000 euro.
Usun, et igaüks meist oskab arvata, millise sisuga olid tolle uudisloo all leitavad kommentaarid. Variatsioone kommentaaridest oli postituse all palju - lihtlabastest naljadest, kuni ei millegi muuni, kui üleskutseteni süüdata põlema Lääne-Virumaal paiknev Vao pagulaskeskus.
Sõnavõtte oli sadu ning väärib mainimist, et nende hulgas leidus ka väike arv inimesi, kes julgesid avalikult öelda kuivõrd taunitav on nende saksa fašistide teguviisi toetamine. Neile vähestele inimestele olen ma südamest tänulik, sest teil leidus julgust avaldada arvamust, isegi juhul, kui keegi teine teiega ei nõustunud.
Facebooki grupp «Pagulaste VASTU» on õnneks nüüdseks maha võetud, kuid see ei tähenda, et vihaõhutamine mingil määral väheneks. Äärmuslikke vaateid mõttes toetavaid inimesi on paraku antud teema puhul väga palju ja kindlasti leitakse endale uusi väljundeid.
Paraku, nagu täna näha saime, avaldatakse juba toetust ka tegudes ja siinkohal tuleb väga valvsaks jääda. Ilmselgelt ei saa väita, et varahommikul toimunud sündmuses oleks süüdi Facebooki postitus (või isegi grupp). Samas kui eksisteerib ühine platvorm, millel on tuhandeid jälgijaid ja kus nahaalselt postitatakse vihaõhutavaid valesid sihiga inimesi «üles kütta», on vägagi võimalik, et keegi lugejatest otsustas sõnad tegudeni viia. Eriti juhul, kui säärast vaenu toetavad ka avalikus meediaruumis nii rahvasaadikud, kaitseväelased, õppejõud kui ka mitmed teised.
Kui sõnad muutuvad tegudeks
Isiklikult, olles multikultuurse ja avatud ühiskonna pooldaja, olen igal võimalusel laskunud debatti pagulasteemal ning püüdnud oma seisukohti põhjendada. Vahet pole, kas ma räägin mõne tuttavaga või jään juhuslikult vestlema kellegi võhivõõraga. Samas tean, et kuigi valdav enamus minu tuttavaid toetab pagulaste vastuvõtmist, ei ole nad väga agarad sel teemal sõna võtma. Põhjused on suhteliselt lihtsad. Kas ei taheta konflikti või ollakse nii tüdinud teemast, mis on domineerinud meediat mitmeid kuid.
Siinkohal esitaks lihtsa üleskutse kõigile neile, kes ei ole pagulaste vastuvõtmise vastu - ärge alahinnake sõnade jõudu! Tänane kurb sündmus on tõestuseks, et mingi hetk muutuvad sõnad ka tegudeks.
Õnneks läks praegu veel hästi ja saame rääkida ainult kriminaalkahju põhjustamisest. Mingi hetk see enam nii ei ole! Mingi hetk võtab keegi nendest tuhandetest parempoolsetest endale pühaks missiooniks «probleemiga» vägivaldselt tegeleda (nagu siiamaani vaid kommentaariumites lubatakse) ja siis ei ole enam vahet, kas tegemist on päriselt pagulasega või kellegi teise, näiteks Eestisse tulnud tudengi või ettevõtjaga. Vihast pimestatuna loevad ainult välised näitajad ning see on see hetk, kus igasugune integratsiooniprotsess murdub.
Viha sünnitab viha, seega on kriitiliselt tähtis, et mitte ükski meist «tolerantidest» ei kohkuks selle vestluse ees. Läheneme temaatikale mõistlikult, kuid häälekamalt ning näitame, et pagulastevastased on vähemuses. Näitame seda mitte meedias, kommentaariumites või muud moodi peidetuna, vaid igapäevases vestluses.
Jätke meelde - kuigi see ei pruugi olla meeldiv, kuigi te peate pettuma nii mõneski tuttavas - see on vajalik, et liikuda edasi ühiselt, mitte lõhestatult.
