Marti Aavik: EKRE paljastab oma nägu

Marti Aavik Foto: SCANPIX

Kui EKRE juhid ei mõista ühemõtteliselt hukka isegi Vao pagulaskeskuse süütamist, on see viimane paljastav piisk karikas. Samamoodi enda olemust paljastavalt käitus Edgar Savisaar pronksööde ajal, jättes kasutamata oma autoriteedi selleks, et linnas märatsevaid vandaale korrale kutsuda.

Jah, me ei tea veel, kes ja mis motiividel selle teo toime pani. Seepärast ei saa korrektselt mõeldes praegu avalikult teadaoleva põhjal tõesti välistada, et see, et süüdati just pagulaskeskus, oli juhuslik. Ei ole välistatud isegi seegi, et süütaja oli mõni pagulaskeskuse elanik. Igasuguseid hüpoteese võib esitada. Muidugi kannab otseselt vastutust ja saab karistada ikkagi teo toimepanija.

Aga see, et praegu pole kõik asjaolud teada, ei välista siiski poliitilise seisukoha esitamist. See ei välista põhimõttelist hukkamõistu inimeste ründamisele mis tahes grupitunnuste alusel ja ka omakohtule. Mart ja Martin Helme ning teised kõvahäälsed peaksid välja tulema ja selgelt ütlema: niisuguseid asju ei tohi teha, siit läheb piir!

Selle asemel oleme täna hommikul kuulnud Martin Helme suust igasuguseid «agasid». Need «agad» ütlevad ju, et sedalaadi vägivald justkui oleks mingitel tingimustel õigustatud. Need julgustavad kurjategijaid ja vandaale. Need osutavad, et Martin Helme kas ei saa aru oma rollist poliitiku ja tooniandjana, või valibki ta sarnaselt Edgar Savisaarega küüniliselt märatsejate poole, kartes korralekutsumisega kaotada nende hääli – minu valijad, las põletavad, kui tahavad. Mõlemad variandid ütlevad midagi väga halba selliselt käituja vastutustunde ja härrasmehelikkuse kohta.

Olin ka veel kevadel seisukohal, et ei tasu EKRE-le ennatlikult silte külge kleepida – andkem neile aega end parlamendierakonnana sisse seada ja sellega kohaneda. Mitte sugugi kõik erakonnad Euroopas, millele on löödud esmalt selga paremäärmusluse silt, pole oma tegevuses sellisteks osutunud. Minu jaoks on aga EKRE suhtumine pagulaskeskuse süütamisse selge proovikivi, tõelist palet paljastav sündmus.   

Üks EKRE pagulaste aitamise vastase propaganda nurgakivi on väide, et sõjapiirkondadest siia tulijad hakkavad siin korda saatma kuritegusid, rikkuma avalikku korda ja muuhulgas sellega kõigutama meie harjumuspärast elulaadi. Kuidas saab siis oma praeguse «agatamisega» õigustada ja soodustada sellesama harjumuspärase elulaadi lammutamist vägivallatsejate poolt. Või polegi avalik kord, sõbralik olek ja inimeste turvalisus EKRE meelest meie elulaadi see osa, mida tuleb hoida?

Mina pean siiski Eesti traditsioonilise elulaadi osaks ka sõbralikkust ja abivalmidust hädaliste suhtes. Mina tahan näha Eestit hea südamega arukate inimeste maana. Samas me võime arutleda ja peamegi arutlema kõigi ohtude üle, mis praeguse pagulaskriisiga kaasnevad või hüpoteetiliselt kaasneda võivad. Süsteemsete ohtude kirjeldusi leiame kasvõi siseministeeriumi kodulehel olevast uuringust.

Meie asutused kahtlemata peavad tegelema sellega, et ühes tõeliste sõjapõgenikega ei jõuaks siia terroristid. Ma usun, et nad sellega ka tegelevad, nüüd ja tulevikus.

Ükski neist arutlustest, võimalikest üldistest riskidest jmt ei anna aga vähimatki õigustust inimestevastaseks vägivallaks mingi grupitunnuse alusel. Igaüks on eraldi inimene.