/nginx/o/2010/12/20/487454t1hcbf6.jpg)
Maailma erakordselt ebastabiilse poliitilise olukorra ning Venemaa suurenenud agressiooni kiiluvees on rahvusvaheline koostöö ja globaalne kaubandus saanud märkimisväärseteks geopoliitilise stabiliseerimise ning arengu vahenditeks, kirjutab Valgevene Rahvusfrondi erakonna kommunikatsioonijuht Juraś Stankievič.
EL-USA läbirääkimised Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle on olnud kõigi poliitika osapoolte tuliste arutelude keskmes. Ajal, mil Euroopa Liidu majandus kahaneb ning mõnedes liikmesriikides on ohtlikult kõrged töötusemäärad, on TTIP täpselt see, mida Euroopa vajab: hästi määratletud võimalus kasvu kiirendada ning töökohti luua.
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) jõudis eelmisel aastal järeldusele: Aasiast Aafrikani, Põhja-Ameerikast Lõuna-Ameerika ja Australaasiani – kõik mandrid on 2008. aasta kriisist toibunud ning kogenud majanduskasvu, kõik välja arvatud Euroopa. Eurotsoonis on juba kolmas majanduslangus vaid kuue aasta jooksul ning EL on võimetu rõhuvast olukorrast väljuma.
EL vajab rohkem kaubanduslikku vabadust
EL on järk-järgult ühest maailma suurimast vabakaubandusalast muutumas välistest tariifidest ümbritsetud rohkem reguleeritud turuga tolliliiduks, kus Brüssel reguleerib iga liikmesriigi võimet sõlmida vabakaubandusleppeid mõne maailma kiireimini kasvava majandusega nagu Brasiilia, India jne.
Hoolimata kogu negatiivsest kampaaniast ning TTIP mustamisest vasakpoolsete poliitikute ja valitsusväliste organisatsioonide poolt on Atlandi-ülene lepe ja selle sisu end kahtlemata tõestanud. See oleks vajalik alus tugevamale kasvule ning sotsiaalmajanduslikule arengule Euroopas.
Eurostati andmetel on noorte tööpuudus jõudnud Hispaanias erakordse 50,9, Kreekas 50,6 ning Horvaatias 44,1 protsendini. Need numbrid on tiksuv ajapomm, mis võib põhjustada sotsiaalseid rahutusi ning ekstreemsete poliitiliste jõudude tõusu, päädides poliitilise kaosega.
TTIP rakendamine muudaks tööturu paindlikumaks ning tugevdaks tööjõuvahetust USA ja ELi vahel. Veel enam – eemaldades igasugused tollitõkked, väheneksid ettevõtluskulud mõlemal pool Atlandit, hoogustades nii töökohtade loomist ning investeeringuid. Kauplemiskulude vähendamisest tulenev ekspordinõudluse suurenemine viib rohkemate palkamisteni ettevõtjate poolt. Samal ajal kasvataks suurem töötavate inimeste hulk sisetarbimist, mis omakorda kasvataks impordinõudlust teistest TTIP liikmesmaadest.
Koos jõuliste kaubandussuhetega jagatakse Balti riikides USA-ga mitmeid ülemaailmseid muresid, mistõttu TTIP tugevdab Atlandi-ülest sidet ja suurendab ühiseid väärtusi nagu vabadus, demokraatia ning majanduslik liberaalsus.
«Baltikumi suur- ja väikeettevõtetele, kes USA-sse eksportida soovivad, tähendab TTIP märkimisväärset arengut. Kahjuks ei suuda paljud Baltikumi ettevõtted Atlandi-ülest eksporti kõrgete tollimaksude ja bürokraatia tõttu endale lubada. Näiteks võivad elektroonikat tootvad firmad loodetavasti varsti vahele jätta erinevate roheliste-kollaste juhtme EL-ile ning valgete USAle valmistamise. Ma olen kindel, et lõppude lõpuks ei tähenda eriline värv kvaliteeti. See võib tunduda väikse detailina, kuid see nüanss maksab Euroopa ja Ameerika ettevõtetele palju, vähendades nende konkurentsivõimet. Niipea, kui me nendest kahjulikest regulatsioonidest lahti saame, on Baltikumi suur- ja väikeettevõtted võimelised looma rohkem töökohti, tugevdamaks majanduskasvu, inimeste jõukust ning järelikult sotsiaalset stabiilsust regioonis,» on öelnud Christofer Fjellner, Rootsi Euroopa Parlamendi liige (Moderaterna partei) ja Euroopa Rahvapartei (EPP) grupi koordinaator Rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.
Läbirääkimised kinniste uste taga?
On piisavalt üllatav näha mitte ainult vasakpoolsete parteide ja ühingute TTIP-i vastast kampaaniat, aga ka ebaratsionaalsete valede levitamist. Üks nende kõige tuntum argument on, et läbirääkimisi peetakse kinniste uste taga, mis on Euroopa rohelistele ja sotsialistide väitel Euroopa kodanike reetmine.
Siiski on vaja endalt küsida – kas me suudame nimetada ühtki rahvusvahelist kokkulepet, mida oleks arutatud avalikult? Läbirääkimised uue rahvusvahelise kliimamuutuste leppe üle olid isegi vähem avalikud ja läbipaistvad.
«TTIP läbirääkimised on siiani kõigist tosinatest kaubandusläbirääkimistest, mis juba Euroopa Liidus läbi on viidud, kõige läbipaistvamad. Euroopa Parlament ja ELi valitsused saavad regulaarselt tehnilisi briifinguid ja ajakohastusi (siiani 11) Euroopa Komisjonilt, mis töötab vastavate USA osapooltega, et kokkuleppeni jõuda. Miski pole veel kinnitatud ning Euroopa Parlamendi hääletus lõpliku kokkuleppe üle on aastate kaugusel. Lõplik versioon saab enne lõplikku kinnitamist kõigile vaatamiseks avalik olema,» kinnitas Syed Kamall, Euroopa Parlamendi ja Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liige.
TTIP saab olema unikaalne tööriist, saavutamaks kõrgetasemelist lepet, mis tugevdab ülemaailmset kaubandussüsteemi, toetades konkurentsivõimet ja kasvu, lisades samas juurde miljoneid töökohti, mida Atlandi-ülene kaubandus ja investeeringud juba toetatavad.
Mis kõige tähtsam, TTIP tugevdaks energiaalast koostööd USA ja Euroopa vahel, andes Balti riikidele usaldusväärse ja mitmekülgse energiatarnija. Tihedam Atlandi-ülene energiakoostöö on majandusliku heaolu ning Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse vajalik element.
USA Energiainformatsiooni Administratsioon (EIA) on hiljuti järeldanud, et Ameerika Ühendriigid toodavad rohkem kildagaasi kui nad kasutavad ning on seetõttu kursil saamaks enne 2020. aastat gaasieksportijaks. TTIP saab seega oluliseks transatlantilise energiajulgeoleku edendamisel, aidates Euroopal samal ajal Venemaa gaasi sõltuvusest pääseda.
«On olnud palju kõnelusi TTIP elluviimise võimalike tagajärgede kohta. Siiski on meilt palju olulisem küsida, mis juhtuks, kui TTIP-d ei rakendataks. Kellega me läbi saama hakkaksime, kui me ei suuda isegi USAga läbi saada?» on järeldanud Euroopa Parlamendi liige Christofer Fjellner.
Ajal, mil Balti riikide külje all leiab aset Venemaa poliitiline ja sõjaline agressioon, on ambitsioonikas transatlantilise kaubanduse-, energia- ja poliitikaalane koostöö üks peamisi aluseid tugevdamaks ja kindlustamaks Leedu, Läti ja Eesti iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.