/nginx/o/2015/07/28/4328723t1h61dd.jpg)
Tänane kaugliinibussidele sõitmiseks vajalike liinilubade eraldamise kord on konkurentsi piirav, jätab bussireisijad ilma võimalusest valida rohkemate väljumiste ning erineva sõidukiiruse ja mugavusastmega busside vahel. Õnneks on olukord sügisest muutumas, kirjutab Lux-Express juhatuse esimees Hannes Saarpuu.
Kui mõni bussiettevõte soovib hakata pakkuma konkurentsi mõnel uuel liinil või soovib lisada väljumisi juba olemasolevale liinile, siis on selleks vajalik maanteeameti poolne liiniluba. Senine liinilubade jaotamise kord on range ning mõnevõrra loomulikku konkurentsi piirav.
Näiteks peab Eestis kahe bussi väljumiste vahele jääma vähemalt pool tundi. Samuti ei saa uus buss liinile tulla kui sel ajal on konkureeriva bussifirma täituvuse määr alla 75 protsenti bussi mahutavusest.
Kuna kaugliine teenindav bussiturg toimib Eestis kommertsalustel, peaks kehtiv kord võimaldama turu iseregulatsioonil normaalselt toimida. Igal süsteemil on plusse ja miinuseid, kuid ei tohi unustada, et ainsad teenused ja tooted, mis loovad majanduses reaalset lisandväärtust, on teenused mis toimivad kommertsalustel ja vabaturul.
Kui konkurentsil puuduks bussiturul perspektiiv, siis ega ettevõtted lube taotlekski.
Paraku on tihti nii, et «poliitiline otsus» on majanduslikult ebamõistlik otsus, sest muidu puuduks vajadus rääkida poliitikast. Ja ehkki Eesti ühistranspordikorraldus on täna selgelt kliendisõbralikum ja mõistlikum kui näiteks Lätis ja Leedus, kus tootearendus ja konkurents reisijateveos on üldse välistatud, on ühistransport ka meil liigselt politiseeritud. Ametnike ja riigi visioon, et «nemad teavad paremini» kumab läbi hiljutistest teemadest nii reisirongi kui bussiliikluse valdkonnas.
Kui mõni bussiettevõte soovib pakkuda tarbijatele näiteks paljude peatustega sõidu asemel ekspressliini või vanemas bussis loksumise asemel kõrgema klassi mugavustega bussisõitu, peaks see olema võimalik. Paraku on senine regulatsioon lähtunud «kes ees, see mees»-põhimõttest ning kaitseb kiivalt selle bussiettevõtte positsiooni, kes esimesena liini on hakanud teenindama. Selline poputamine ei ole vajalik.
Kui konkurentsil puuduks bussiturul perspektiiv, siis ega ettevõtted lube taotlekski.
Lux Express on kahel korral taotlenud liiniluba näiteks Tallinn-Pärnu-Tallinn ning Tallinn-Kuressaare-Tallinn liinide teenindamiseks. Paraku on taotlused tagasi lükatud. Lisaks väljumiste vahele jääva aja kriteeriumile on veel mitmeid kitsendavaid asjaolusid.
Näiteks peab liinilubade komisjon eelistama samale ajale taotluse esitanud bussiettevõtetest seda, kes teeb sõidu vältel rohkem peatusi. Samas teame klientide tagasisidest, et nõudlus mugava ja kiire Lux Expressi teenuse järele neil marsruutidel on selgelt olemas. Kuigi osa kliente soovib kindlasti ka rohkemaid vahepeatusi, siis valdav enamus kliente liigub suuremate keskuste vahel ja soovib jõuda võimalikult kiiresti reisi lõppsihtpunkti. Liinilubade taotlemise senine kord pole saanud komistuskiviks ainult Lux Expressile, vaid ka konkureerivatele bussifirmadele.
Hea uudis bussireisijatele ja ettevõtetele on, et 1. oktoobrist regulatsioon muutub ja annab rohelise tule senisest tihedamale konkurentsile. Tihedam konkurents tagab kindlasti teenuse kiirema arengu.
Kaob jäik 30-minuti piirang ja reisijad saavad valikuid langeta neile pakutava teenuse kvaliteedist lähtudes. See on tervitatav muudatus, mis toob reisijatele kaasa suurema valikuvabaduse, rohkem väljumisi ja kiiremad liinid. Tänu muudatusele saab Lux Express sügisel taas taotleda liinilubasid näiteks juba mainitud Kuressaare ja Pärnu marsruutidele, ent kindlasti lisandub tänu muudatusele uusi väljumisi veel mujalegi.