Majandusteadlane ja kolumnist Hardo Pajula.

FOTO: ERIK PROZES/

Riigil on Eesti ühiskonna tööriistana õigus ja kohustus õpetlaste ohjad koomale tõmmata, kirjutab majandusteadlane Hardo Pajula.

Tellijale Tellijale

Mõni aasta tagasi olevat üks lõunapausil võileibu nosinud seltskond Rootsi finantsiste hakanud filosofeerima, mida nende Baltimaadest kokku ostetud pankadega – ja nende külge kinnitatud majandustega – peale hakata. Umbes selles võtmes, et milline on nüüd ikkagi teie konkurentsivõime (jätkusuutlikkus, innovaatilisus, teadmistepõhisus jne).

Üks neist olevat siis tuunikala pooleldi täis suuga välja pakkunud: «Võib-olla te peaksite investeerima haridusse?» Selle lause viimane «e» olevat veel õhus hõljunud, kui üks kohtumisel osalenud pärismaalastest kargas püsti ja hõiskas vaimustunult: «Mitu korrust [sel hoonel peaks olema – H. P.]?»

See tragikoomiline seik meenus mulle, kui lugesin Postimehest intervjuud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) värske rektoriga (PM 28.08). «Tehnikaülikool on viimasel ajal väga dünaamiliselt arenenud. Ma arvan, et ka kogu Eesti ühiskond tunneb, et siin on tehtud head tööd. Silmaga nähtav tulemus on siinne kampus, milletaolise üle võiks iga maailma ülikool uhkust tunda.»

Aaviksool on õigus: kui ülikoolide rahvusvahelisi paremusjärjestusi koostataks nende linnakute väljanägemise järgi, võiksime Tallinn University of Technology leida vististi esimese saja hulgast küll. Gunnar Oki eelmisel nädalal avalikustatud raportist võime aga lugeda, et tegelikult maksab TTÜd otsida nendest tabelistest ikka õige mitu lehekülge altpoolt.