Aimar Ventsel: punk võtab punki liiga tõsiselt

Aimar Ventsel Foto: Peeter Langovits

Laupäeval, enne kui hakkasime liikuma Rakveresse punklaulupeole, helistas mulle vennanaine ning soovis käerihmu ja kette, et Rakveres võimalikult punk välja näha. Jessas, kust ma selle nüüd võtan, ahastasin ma. Pole seda kraami kolmkümmend aastat kandnud, enamik vist äragi visatud. Leidsin siis kusagilt kapinurgast natukene vastavaid aksessuaare ja kõik jäid rahule.

Minu jaoks algas punklaulupidu aga mõned päevad varem, Sondas, kus toimus punkluule õhtu. Mängisin luuletuste vahele ja pärastpoole ka niisama kuulamiseks vanu ja uusi teemakohalisi vinüüle. Selline tore nostalgiahõnguline ja rahulik üritus oli. Kuulamas peamised kohalikud pensionärid ja hulk kodanikke, kelle aktiivne suhe punki jääb kümnenditetagusesse aega.

Üldse on nii, et minu jaoks on punklaulupeo kehastus Sondas viibinud Rein Lang. Mõnevõrra ülekaaluline, muhe mitmekordne minister nahkjakis vestlemas Pistolsist ja Billy Braggist. Ehk tegemist oleks nagu pigem austusavaldusega meid ühendavale kultuurinähtusele kui pungi enesega.