/nginx/o/2015/07/16/4283481t1h3afc.png)
Eestis on alanud tänuväärne debatt riietusesemete üle, mis vajavad kiiret keelustamist, kirjutab riigikogu liige (SDE) ja muusik Mihkel Raud oma blogis ning jagab mõningaid soovitusi kõige kiiremat reageerimist vajavate esemete kohta.
Mihkel Raud: surm sokkidele ja sandaalidele ehk kolm keelustamist vajavat riietuseset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed rahvaesindajad on väljendanud elevust tekitanud mõtet keelustada Eesti vabariigi territooriumil burkade kandmine. Vahva idee! Eriti seda massiivset burkade hulka arvestades, millesse siinsed naised end mässida armastavad.
Probleem on tõsine ja tegelikult ollakse selle lahendamisega juba lootusetult hiljaks jäänud — burka on tulnud, et jääda. Kes sel suvel vähegi mõnda suplusranda juhtus, võis saabunud burkahulluses oma silmaga veenduda.
/nginx/o/2015/08/27/4423523t1h3e0e.jpg)
Asi on pehmelt öeldes tõsine. Seda enam, et meil — see tähendab meestel — on vääramatu õigus naisi täpselt nii kaua ja nii palju vahtida, kui me ise tahame. See on ka ainus põhjus, miks me neis neetud supelrandades end kõrvetaval päikesel piinata laseme.
Minu hinnangul ei peaks aga riik burkade juures peatuma. Momentaanset keelustamist vajavaid riideesemeid on Eestis teisigi ja siinkohal sooviksin peatuda kolmel tähtsamal.
1. Sokid ja sandaalid
/nginx/o/2013/07/03/1870966t1hb394.jpg)
Kui kaua veel peab Eesti ühiskond taluma inimesi, kes täiesti karistamatult igal hommikul sokkide otsa sandaale tirivad? Miks peavad sajad tuhanded ausad kodanikud elama kõrvuti klounidega, kelle arusaam silmipimestavast ilust seisneb nädalaid pesemata sokkide ning 1994. aastal Kadaka turult ostetud sandaalide õõvastavas ühenduses? Ümbritseva maailma ilumeele süstemaatiline ründamine on oma olemuselt kuritegelik. Riigi ülesanne on kodanikke selle jälkuse eest kaitsta ning sokkide ja sandaalide samaaegne kandmine keelustada.
2. Liiga väikesed püksid
/nginx/o/2015/08/27/4423693t1h22f2.jpg)
Kui ma väike olin ja ema mulle uusi pükse ostis, viis ta mu alati Kaubamajja, käskis soetatavad püksid proovikabiinis jalga sikutada ning tegi sedakaudu kindlaks, et püksid mulle ikka parajad on. See praktika on tänaseks hämar ajalugu. Neil päevil sööstavad inimesed kauplustesse, rabavad riiulilt esimese ettejuhtuva püksipaari ning liduvad kassasse.
Head sõbrad, püüdke need kaks minutit leida ja proovikabiinist läbi hüpata! Vastasel juhul võib teiega juhtuda nii, nagu on juhtunud tuhandete Eesti noortega — ostetud püksid ei mahu lihtsalt jalga. Mul hakkab füüsiliselt valus, kui ma neid õnnetuid näen. Proovige kolm numbrit väiksem mootorrattakiiver pähe tõmmata ja te saate aru, mida need vaesed inimesed tunnevad. Kui nad end ise päästa ei suuda, peab seda tegema riik. Liiga väikesed püksid tuleb Eestis ära keelata ja nende kandmine kuritegelikuks kuulutada.
3. Sarvedega peakatted
21. sajandi eesti mees vaevleb tõsises kriisis. Tal on ületamatuid raskusi identiteedi ning seksuaalse võimekusega. Ta ei näi naistele eriti meeldivat ning ka tööturul kohtub keskmine eesti mees aina suuremate probleemidega. Selles fundamentaalses segaduses on ta otsustanud juurte juurde pöörduda ning kriminaalselt suur hulk siinseid mehi näib tõsimeeli uskuvat, et tema juured asuvad Gröönimaal. Ei asu. Ja seetõttu on kõik need vilkuvad ja erinevate õllesortide logodega ehitud viikingimütsikesed paremal juhul lihtsalt naeruväärsed, halvemal aga katse Eesti kuulsusrikas ajalugu mingite Skandinaavia kaabakatega siduda. Mõlemal juhul on tegemist ühiskondlikult ohtliku nähtusega ning vajab viivitamatut seadusandlikku sekkumist.
/nginx/o/2015/08/27/4423707t1h0874.jpg)
Loomulikult olen avatud ka lugejate tähelepanekutele. Kõik keelustamist vajavad riietusesemed oleks mõistlik ühe seadusega ära keelata, nii et olge aga lahked ning andke teada, millised hilbud ning aksessuaarid teie hinnangul endast ühiskondlikku ohtu kujutavad. Nagu ikka, ootan teie tagasisidet aadressil raud@mac.com.
Mihkel Raua blogi saad lugeda siit: www.mihkelraud.ee.