FOTO: Urmas Nemvalts

Riigile kuuluv AS Tallinna Sadam on Eesti üks tähtsamaid ettevõtteid. Tema hallata on Eesti strateegiliselt olulised mereväravad. Pealinnas asuv Vanasadam, Muuga, Paldiski lõunasadam, Paljassaare, Saaremaa sadam – ettevõte korraldab nii miljonite laevareisijate kui ka miljonite tonnide kauba liiklust. Ka majandusnäitajate poolest on tegu suurfirmaga: Postimehe koostatud Eesti 100 suurima ettevõtte edetabelis oli Tallinna Sadam mullu kasumilt seitsmendal kohal, käibelt 64. (2013. aasta andmed).

Tallinna Sadama moto kõlab «Heade sõnumite sadam» – «The Port of Good News». Paraku, kolmapäeval avalikuks saanud pommuudis tõi ettevõtte kohta vastupidiseid teateid. Selgub, et aastast 2004 sadamas töötanud juhatuse esimees Ain Kaljurand ja juhatuse liige Allan Kiil on juba tükk aega olnud kapos ja prokuratuuris kriminaaluurimise all. Uurijad jõudsid nüüd välja punkti, kus meestele esitati kahtlustus suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul. Mõlemad tippjuhid on kinni peetud, nende kodud ja töökohad läbi otsitud. Lisaks on kinni võetud ka (avalikkusele ametlikult tutvustamata) inimesed, kes kahtluse järgi andsid riigiettevõtte juhtidele altkäemaksu ning aitasid sellele kaasa.

Sadamaga seotud poliitikute ja nõukogu liikmete kommentaarides domineerivad kurbus ja hämmeldus, et selline jama on võimalikuks osutunud. Loodetavasti on need tunded siirad, aga samal ajal kerkib küsimus: kas järelevalve on siis tõesti niivõrd hambutu, et tähtsa riigifirma tippjuhtidel on võimalik aastate kaupa kriminaalselt oma taskuid täita?

Kurbus on antud juhtumil kohane ka seetõttu, et puhtalt numbreid vaadates ei ole Tallinna Sadam olnud halvasti juhitud ettevõte. Viimase viie aasta jooksul on firma kaubamaht langenud umbes viiendiku, samal ajal on märgatavalt kasvanud nii rahaline käive, kasuminumber kui ka omanikule ehk Eesti Vabariigile makstud dividendid. Riigikassa seisukohalt on Tallinna Sadam lüpsilehm number kaks. Siinkohal saab vaid tõdeda, et maailm pole mustvalge. Edukas juht võib ühtaegu osutuda ka altkäemaksuvõtjaks, aus inimene aga väheefektiivseks tippjuhiks.

Poliitilises mõõtmes on tegu pommsündmusega, mille järelmeid lahkab Eesti avalikkus veel aastaid. Lähemate detailide ilmnemisel saab vaadata, kes pidid mingite konkreetsete sündmuste ajal tagama, et AS Tallinna Sadama tipus korruptsiooni lõhnagi ei leiduks. Et riigisadam on ammu olnud poliitiliste ja majanduslike huvide põimumiskoht, ei üllata kedagi. Kuid hiljuti Läti riigiraudtee kohta paljastatuga võrreldava altkäemaksuskandaali väljatulek on Eestile väga halb ootamatus.