Artur Talvik.

FOTO: Jaanus Lensment

Sigade Aafrika katk paljastab, et me ei tule kriisidega toime. Meie toit ja tagala on ohus – laiapindse riigikaitse tase Eestis on nõrk ja põllumajanduspoliitika ämbris, kirjutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.

Kui osutusin riigikokku valituks, olin valmis võitlema sigadustega, mis minu uues elus ette võivad tulla, aga iialgi ei oleks võinud arvata, et erakordse intensiivsusega tuleb tegeleda hoopis päris sigadega.

Nii sattusin juba esimestel riigikogu päevadel tegelema nn Kehtna sigadega. Meeldetuletuseks: seal sattus üks suur sigala pankroti äärele ja kuna toonane omanik ei suutnud enam loomi toita, sundis veterinaar- ja toiduamet (VTA) loomakaitseseadust vabalt tõlgendades Kehtna vallavalitsust sigade eest hoolitsema. VTA tõlgendus ja seaduse ebakvaliteetsus tekitas hämmastust mitte ainult vallajuhtide seas, vaid ka vabariigis laiemalt.

Valla niigi pingelisse eelarvesse tekitas see ettenägematu kulu paraja augu. Õnneks pääsesid Kehtna inimesed vallavalitsuse kiire tegevuse ja avaliku surve abil sigade toitmisest üsna pea, aga tänaseks ei ole valla kahjusid riik veel kompenseerinud. Kuuldavasti siiski asjaga tegeldakse.