Ilmad lähevad päev-päevalt külmemaks, kuid külmutatud palgad sulavad samal ajal tasahilju lahti. Seda hoolimata analüütikute ja isegi poliitikute tõdemustest, et masuaja pilved pole majandustaevast sugugi kadunud. Mõistagi ei juhtu palgatõusuime era-, vaid avalikus sektoris. Mis seab põhimõtteliselt kahtluse alla, kuivõrd hoolega neid palku üldse külmutati.
Pigem vaadati taas, kuidas trikitada – jätta avalikkusele võimalikult soodne mulje, hiilides põhilisest kõrvale. Sestap on siinkohal taas paslik üle korrata vana tõdemus, et maksumaksja palgal olevate inimeste töötasud peavad olema avalikud, seda kõige otsesemas tähenduses.
Kui vaadata võrdlevalt ministeeriumide palgafonde tänavu ja mullu, on näha, et summa summarum on tööjõukulu tõepoolest kärbitud. Kuid see ei peaks meid maksumaksjatena ülearu rõõmustama, kui vaatame, kuidas seda saavutati.
Peaasjalikult on kärpekirve alla sattunud kõikvõimalikud lisatasud, motivatsiooni- ja kvaliteeditoetused, erisoodustused, niigi vakantsed ametikohad jne. Ehk kokkuvõttes niisugused hüve-elukad, mida erasektori töötajad isegi unes näha ei oska.
Vaid põgus pilk palgaandmetele näitab, et maksumaksjal pole tegelikult selgust, kui palju üks või teine ametnik teenib. Võrdlemisi madal on vaid põhipalk, kaalukas osa lisandub avalikkusele varjatult. Aastaid püsinud töötasude läbipaistvuse puudumine on kindlasti üks põhjusi, mis riigiteenistujate mainet asjata määrib. Sest pole suuremat (riigi) usaldusväärsuse õõnestajat kui ebaselgus (rahaasjades).
Hägusus töö tasustamisel nörritab avalikkust. Sel suvel said mitme omavalitsuse töötajad preemiaid, seda hoolimata üldisest kisast, et raha pole. Näiteks Kuressaares kõikusid ametnikele määratud lisatasud ühest kuupalgast kuni 0,3 kuupalgani – enamasti tööülesannete eest, mida nad vastavalt seadusele pididki täitma.
Kauaräägitud uus avaliku teenistuse seadus on jäänud kuhugi Toompea koridoridesse toppama. Kui viimaks selleni jõutakse, oleks hädavajalik, et seal pandaks paika selgelt arusaadavad ja ka lihtsalt välja võetavad töötasud. Kui viivitus tähendab seda, et uus seadus suudab viimaks palgamaksmise eeltoodud põhimõtte paika panna, oleks mäng küünlaid väärt.
Uue seadusega peaks lahenduse leidma ka paari kuu eest selgunud tõsiasi, et kui erasektori töötaja saab vastavalt uuele töölepinguseadusele koondamisel kompensatsiooni vaid kuni kahe kuupalga ulatuses, siis ametnik endiselt kuni kümne kuupalga ulatuses.