Lasteaed

FOTO: Kristjan Teedema

Määrus, mille kohaselt saavad lasteaiad ühe rühma kohta tööle võtta ühe õpetaja ja kaks õpetaja assistenti, tekitab segadust ja muret. Meeli Parijõgi küsimustele sel teemal vastab Õpetajate Lehes haridusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson.

«Kas selline mudel muutub kohustuslikuks?», «Miks vähendatakse lasteaias kõrgharidusega töötajate hulka?», «Kas otsustajad ei näe ette sellega kaasnevat alushariduse kvaliteedi langust?» küsivad lasteaiaõpetajad. 

Kas ühe õpetaja ja kahe abi mudel muutub kohustuslikuks?

Selle aasta septembrist jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mille kohaselt tuleb lasteaias tagada laste turvalisust toetav töökorraldus, lähtudes õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute või õpetajat abistavate töötajate ja laste suhtarvudest (Riigi Teataja).

Ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel on üks Eestis ja Põhjamaades rakendatav võimalus (üks õpetaja on miinimumnõue, rohkem võib alati). See on võimalus, mida seadusemuudatus lubab nüüd rakendada, ega muutu kohustuslikuks. Töökorralduslikud küsimused on suures osas lasteaia otsustada.

Kas mudel «kaks õpetajat, üks abi» on ajale jalgu jäänud?

Täiskasvanute ja laste suhtarvud mõjutavad alushariduse kvaliteeti, see on leidnud kinnitust nii rahvusvahelistes kui ka Eesti uuringutes. Lasteaias on oluline täiskasvanu ja lapse suhtlemine, laste individuaalsuse toetamine ja laste tegevus väikestes gruppides. Põhjus, miks Eestis oli vaja suhtarvud kehtestada, oli asjaolu, et hoolimata personali koosseisust lasteaiarühmas – kaks kõrgharidusega õpetajat ja õpetaja abi – võis 24 lapsega iga päev tegelda reaalajas vaid üks õpetaja (nt Tallinna Laagna lasteaia õnnetusjuhtum). Eesti lasteaedades on levinud töökorraldus, kus õpetajad käivad tööl ülepäeviti ja õpetaja abi tegeleb valdavalt koristamisega, sellise töökorralduse puhul ei ole ühelgi päeval lasteaiarühmas tööl kolme töötajat lapsi õpetamas-kasvatamas.

Muudatuse tulemusel peab lasteaias olema tagatud laste turvalisust toetav töökorraldus. 24 lapsega üksi (õpetaja abita) töötades ei jõua Eesti lasteaiaõpetaja iga lapseni. Näiteks Soomes ja Rootsis on levinud, et lastega tegeleb korraga üks kõrgharidusega õpetaja ja kaks keskkoolijärgse kutse-/täiendusharidusega lapsehoidjat/õpetaja abi. Õpetajal on meeskonnas juhtiv roll, ta kaasab õpetaja abisid õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse ja analüüsimisse.

Mille poolest on uus mudel hea lastele, mille poolest õpetajatele? Kuidas see parandab alushariduse kvaliteeti?

Tallinna ülikooli uuringutest (Lauri 2012, Pedak 2012, Hallikas 2015) selgub, et kui lasteasutuse rühma kaks õpetajat käivad tööl eri aegadel ja õpetaja abi on eelkõige koristaja, tegeleb õpetaja enamasti kogu lastegrupiga üksi. Lasteasutustes, kus on kasutusel ühe õpetaja ning kahe õpetajat abistava töötaja mudel, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ja õpetajat abistavate töötajate kaasamisel ning lapsed saavad kogu päeva tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt.

Laste individuaalne areng on nii paremini toetatud, samuti heaolu ja turvalisus. Paranevad õpetaja töötingimused, sh tööaeg, -koormus ja -tasu. Lasteaedades, kus mudelit rakendatakse, on paranenud meeskonnatöö rühmas. Õpetaja saab varasemast paremini kasutada tööaega nii õppe- ja kasvatustegevusteks kui ka ettevalmistamiseks koostöös abidega. Rühma meeskonna kõik liikmed on tegevustes aktiivsed osalejad, infot vahetada ja vastutust jagada on parem. Õpetaja abid tunnetavad, et on rühmas rohkem väärtustatud ja neil võimaldatakse osaleda täienduskoolitustes.

Kas alushariduse kvaliteet ei kannata, kui kõrgharidusega töötajate hulka lasteaias vähendatakse ning abidelt (kahelt kolmandikult rühma meeskonna liikmetest) ei nõuta erialast haridust?

Õpetajat abistavad töötajad peavad vastama sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” kehtestatud nõuetele, tundma ja täitma koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning tervisekaitse nõudeid. Õpetajaid abistavad töötajad võtab tööle lasteaia direktor, kes peab neid nõudeid jälgima. Uuringud näitavad, et õpetaja abidena töötavad rakendusliku kõrghariduse, keskerihariduse, lapsehoidja kutse, eelkoolipedagoogika alase täienduskoolitusega töötajad. Käesoleva aasta algusest toimuvad EDUKO programmi toel Tallinna ülikooli täienduskoolitused lasteaia meeskondade uue töökorralduse mudeli rakendamiseks.

Kui õpetaja vastutus suureneb, väärib ta ka suuremat palka. Lasteaiaõpetaja on riikliku õppekava alusel õpetav pedagoog, miks on tema palk jätkuvalt omavalitsuse, mitte riigi mure?

Alushariduse tagamine ja rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja riik ei saa sellesse, sh sellega seotud eelarvevalikutesse sekkuda. Seetõttu pole kohane, et riigi tasandil hakataks omavalitsustele midagi ette kirjutama. Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud, et üldistes palgatingimustes lepitakse kokku omavalitsuste ning haridustöötajate esindusorganisatsioonide vahel. Läbirääkimiste käigus on mõlemal poolel võimalik teha ettepanekuid, muuhulgas ka, kuidas ühtlustada üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajate töötasusid. On väga oluline, et lasteaiaõpetajad saaksid igas omavalitsuses väärilist palka.

Lasteaedades, kus on ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel kasutusel, saavad nii õpetajad kui ka abid kõrgemat palka.