1921. aastal Petrogradis kommunistide sõjakoolis kodumaal riigipöörde läbiviimiseks väljaõpet saanud eestlased elasid seal kesistes tingimustes ning ei paistnud ülemate hinnangul ka õiged kommunistid, selgub ajalooajakirjas Tuna Vene ajaloolase Aleksander Rupasovi ülevaates avaldatud dokumentidest.
Kahekümnendate Nõukogude Venemaal tegutses Petrogradis (praegu Peterburi) Internatsionaalne sõjakool, mille eesmärgiks oli õpetada naaberriikidest pärit kursante oma kodumaal sõjalist riigipööret läbi viima. Peamiselt olid kursantideks Soome kodusõja järel Nõukogude Venemaale põgenenud Soome Punakaardi võitlejad, ent lisaks neile olid oma õpperoodud eestlastel, lätlastel, leedulastel, sakslastel, rootslastel ja korealastel.
Ettekanne isikkoosseisu, majanduse ja õppetöö seisukorrast Internatsionaalse Sõjakooli Eesti osakonnas 11.07.1921
Estroodu komandöri sm. Jänese ja kooli kollektiivi organisaatori sm. Pirmi käest saadud andmete järgi selgus järgmine:
Alates 1920. aasta augustikuust kuni 7. juulini k. a. on koolis viibinud 205 inimest. Neist on erinevatel põhjustel välja langenud 84 inimest. Ülejäänud 121 inimest on estosakonna nimekirjades:
jalaväeroodus – 82 inimest
patareis – 24 inimest
kuulipildujarühmas – 15 inimest
kokku – 121 inimest.
komandörkoosseisus – 5 inimest.
Käesoleval ajal on puhkusel 27 inimest, neist 24 haiguse tõttu. Äsja saabunud rühmakomandör sm. Kanger on samuti puhkusel haiguse tõttu.
Vormirõivastus:
Sinelid on olemas kõikidel. Ülejäänud vormirõivastust võib arvestada keskmiselt 1 komplekt 4 kursandi peale. Sõna otseses mõttes paljasjalgseid – 12 kursanti. Pesu anti viimati 13. juunil üks komplekt inimesele, roodukomandöri ja kollektiivi organisaatori avalduse järgi, nii ihu- kui ka voodipesu antakse välja mitteõigeaegselt ja võimatult räpasena, mis ei võimalda parasiitidest vabaneda.
Palga on kursandid ja komandörkoosseis kätte saanud 1. juulil. Maikuu eest ei antud üldse palka.
Toit:
Hommikul – keedetud kuum vesi. Lõuna – supp kuivatatud juurviljadest paastuõliga. Õhtusöök – vedel puder (ei supp ega puder) hernestest või nisust. Supp ei ole rahuldav. Leiba saavad kursandid 2,5 naela päevas, komandörkoosseis – 2 naela. Suhkrut – 6 solotnikut. Suhkru vahetavad kursandid mahorka vastu, kuna tubakat antakse väga mittekorrapäraselt.
Rivi ja õppeosa kohta:
Väga palju aega kulub toimkondades majandustöödeks ja vahtkondades. Eesti rood on teistest roodudest väiksem, kuid sellele vaatamata teenistuses võrdselt soome roodudega. Artilleeriaroodus käib juhtimine kolmes keeles – soome, vene ja eesti –, samuti ka õppused, mis raskendab üpris väga juhtimise ja teadmiste omandamist.
Toitlustamise ja vormirõivaste puuduses süüdistavad kursandid administratsiooni, ja kuna nende andmetel on teistes sõjakoolides toitlustamine ja vormirõivad paremad, siis viimasel ajal on märgatav massiline nende kursantide, kes oskavad vene keelt, püüd üle minna teistesse sõjakoolidesse.
Paljud ja edasijõudmise poolest paremad taotlevad puhkust eesmärgiga üle minna teistesse sõjakoolidesse.
Üldiselt kursantide koosseis on hea – enamik on vanad võitlejad ja kõigil on märgatav tugev püüdlus õppida, mis avaldus ka nimetatud taktikaõppustel, millel ka meie osalesime. Oli näha, et kõik kursandid, vaatamata sellele, et paljud neist olid paljasjalgsed ja poolnäljas, püüdsid hoolega täita antud ülesannet, mida rõhutas õppuse lõpul ka kooliülema abi.
Pärast õppusi tuldi hommiku eel tagasi reipalt ja lõbusate lauludega. Kuid kodus ei olnud taibatud isegi vett keeta, nõnda pidid kursandid jooma keetmata vett (mis kujutab endast tõsist ohtu praegusel epideemiate ajal) ja heitsid magama isegi keedetud vett joomata.
Kokkuvõtteks loeme oma kohuseks teatada, et siin tuleb tarvitusele võtta kiired abinõud kõigi puuduste kõrvaldamiseks, muidu jääme ilma kõige usaldusväärsematest ja kindlamatest võitlejatest nii VNFSV nõukogude võimu tugevdamiseks kui ka tulevase revolutsiooni jaoks Eestis.
Praegust elementi tuleb ükskõik mis hinnaga hoida koolis, sest see on heaks tsemendiks uutele sisseastujatele, kuid praegu just nimelt see element – kui kogenud ja initsiatiivikas rahvas – püüab ära minna teistesse sõjakoolidesse, kus, nagu nad räägivad, paremad materiaalsed tingimused annavad võimaluse viljakamalt tegeleda sõjateadustega.
11. juuli 1921. a.
Reinhold Isak
E. Teiter
Internatsionaalse Sõjakooli ülema-komissari kiri VK(b)P Petrogradi komitee
agitosakonna juhatajale, 26.07.1921
Suur äravool koolist on selgitatav sellega, et kooli saadetakse materjal, mis ei ole täielikult sobiv oma kõlbeliste omaduste poolest. Palju kursante deserteerus koolist, olnud seal mitte üle ühe-kahe nädala, võttes kaasa mitte ainult kroonu vormirõivad ja varustuse, vaid ka kohale jäänud seltsimeeste kursantide asjad.
Talve jooksul tuli mõned korrad kokku koguda erakorraline mandaatkomisjon, mis teostas kooli eesti kursantide ridades puhastuse, kusjuures mandaatkomisjoni liikmeteks määrati minu palvel seltsimehed PK Estsektsioonist.
Eriti kehvadeks osutusid kursandid Lõunarinde ratsaväeüksustest, millele mina pöörasin sm. Tamme tähelepanu.
Vormirõivastus oli praeguseni täiesti halb. Nädal tagasi käis pool kursantidest sõna otseses mõttes paljajalu, teine pool halbades katkistes saabastes. Vormirõivastus, välja arvatud sinelid, oli nii närustunud ja räpane, et iga kerjus kirikutrepil on paremini rõivastatud igast kooli kursandist.
Seda ei saa hoopiski selgitada nii, et kool ei hoolitse kursantide eest, vaid vormirõivastuse puudumisega nii Petuvuz’is kui ka Okrhozupr’is. Praegusel ajal on vormirõivastus hakanud saabuma ja varsti on kursandid rõivastatud 100%. Pesu, nii ihu- kui ka voodipesu, pestakse täiesti halvasti, nii et isegi ülepestud pesu peaaegu ei saa selga panna. Seda nähtust selgitab see, et sauna-pesumaja rühm, mis peseb pesu, ei saa Povs’ilt piisaval hulgal puid ega seepi.
Puude puudumine nimetatud asutuses on mõnikord viinud selleni, et kursandid ei saanud pesu 2–3 nädalat ja ainuüksi maikuu jooksul tuli kaks korda teha täielik desinfektsioon, et tappa kõik täid. Sellest on kogu aeg antud teada Petrogradi garnisoniarstile ja, vaatamata kogu tema abile, ei ole see asi paranenud tänaseni. Šefi abi pesupesemisel ei ole, kuna šefil – Nahatrustil – ei ole juhatuse sõnul jõudu anda suureulatuslikku abi.
Toit on ebapiisav. Kogu suve saame heeringat ja halbu herneid. Heeringast ja sellistest hernestest head suppi ei keeda, vaatamata sellele, et koolis on küllaltki kogenud kokad.
Kursantide saatmist majandustöödele selgitab see, et pärast demobilisatsiooni jäi kursante kooli ainult 5 inimest. Kedagi kõrvalt värvata on võimatu, kuna kursandi palga ja tagala toidunormi eest kooli teenistusse astuda soovijaid ei ole.
Kursantide poolt kooli administratsiooni süüdistamisel toitlustamise ja vormirõivastuse puudustes ei ole mingit alust ja seda selgitab osaliselt intrigeerivate elementide varjatud agitatsioon.
Ei ole nõus seltsimeeste Teiteri ja Isaki arvamusega, et üldiselt on kursantide koosseis hea. Et see oleks hea, tuleb nendega palju ja palju töötada poliitilise kasvatuse mõttes, mida ei ole näha PK Estsektsiooni poolt.
Kursantide meeleolu paranemine võib ilmneda ainult materiaalse olukorra paranemise tingimustel – vormirõivastus, jalanõud ja toit. Lisaks sellele on hädavajalik tugevdatud töö kursantide poliitilise taseme tõstmiseks, milleks on vajalik abi PK Estsektsiooni poolt. Ja lõpuks, veel kord on vajalikpuhastus eestlastest komandörkoosseisu ja kursantide ridades, et eemaldada intrigeeriv element nende ridadest.
Esimesena kuulub väljapuhastamisele kuulipildujarühma komandör sm. Preet, kelle asemele tuleb panna hea komandör kommunist.
Täielikult tervitades selliseid revisjone PK Estsektsiooni poolt, pean ainult lisama, et seltsimehed Teiter ja Isak oleks pidanud enne PK-sse kirjutamist rääkima minu või minu abiga poliitalal, sm. Rovioga, et informatsioon PK-le ei oleks toetunud ainult kursantide sõnadele.
Nõudes kooli revisjoni, ilma rääkimata kooli ülema ja komissariga, nimetatud seltsimehed sellega nagu väljendaksid usaldamatust kooli komissari suhtes, kes faktiliselt on kooli eesti rühma loomise initsiaator. Praegusel ajal revideerib kooli majandusosa VKP komisjon, mis alustab varsti oma tööd.
Jalanõude ja vormirõivastuse kriitilisest seisukorrast ja halvast toitlustusest ja halvast pesupesemisest olen korduvalt teada andnud Petuvuzi ülemale sm. Kuzminile ja Petuvuzi poliitosakonnale.
Internatsionaalse sõjakooli ülem-komissar
Peterhofi laager 26. VII 1922. a.
Kooli ülema abi poliitalal Rovio juurdekirjutus:
Täiesti nõus ülal esitatuga. Mulle näib, et seltsimehed Teiter ja Isak leiavad, et meie kool on halvemas seisukorras kui teised koolid, kuid ma pean ütlema, et teised jalaväekoolid ei ole paremas seisukorras, välja arvatud need, millele osutavad ulatuslikku toetust šefid. Mis puutub kursantide soovi ära minna teistesse koolidesse, siis osa soovis seda sellepärast, et on koole, kus õppimise aeg on lühem kui meie koolis, ja nimelt 1- ja 1,5-aastased, samas kui meie koolis on see aeg 3 aastat.
Vene keelest tõlkinud Tiit Noormets