Aivar Kallam: tulumaksuvaba miinimum 154-lt eurolt 400ni. Kust võtta raha?

Aivar Kallam. Foto: Erakogu

Sotsiaaldemokraat Urve Palo on teinud ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 400 euroni kuus (PM 07.08.15). Kust meie riigi valitsus võtab selle lisaraha umbes 300 miljoni eurot aastas (umbes kolm protsenti riigieelarvest), kirjutab ettevõtja Aivar Kallam.

Võimalusi on kolm:

1. Maksukoormuse ümberjaotamine.
2. Maksukoormuse tõstmine.
3. Riigivõla võtmine.

Teine ja kolmas võimalus ei ole tõenäoliselt reaalsed. Seepärast Palo pakub esimest varianti. Maksukoormuse ümberjaotamine on aga rikkuse ümberjaotamine rikkamatelt vaesematele. Kas rikkamad on nõus (veel ühe) osa oma teenitud rahast andma vaesematele? Arvan, et mitte. Seda enam, et mingist majanduskasvust ei saa me sellise ümberjaotamisega rääkida.

Tegemist on ju null-summa mänguga. Niipalju kui ühed võidavad, teised kaotavad. Kui me ei taha muutuda totalitaarseks riigiks, siis sundkorras me sellist ümberjaotust teha ei võiks. Kuna lisaraha kuskilt võtta ei ole, on ka 400-eurone eesmärk utoopia.

Kuid kas ikka on? Mõtleme veidi... Kas meie riigi valitsus ei võiks ise luua selle täiendava lisaraha? Kuidas? Lihtsalt trükib. Paneb rahamasina käima ja trükib. Nali! Riik ei saa ju trükkida, see oleks siis puhas valeraha, mis toodaks inflatsiooni. Inflatsioon teeks aga meid kõiki vaesemaks.

Tõeline raha tekib ikkagi turul, vahetusprotsessis kaup kauba vastu. Miks me siis üldse pöördume valitsuse poole, kui me teame, et valitsusel pole meile «anda midagi, mida ta pole» meilt «eelnevalt ära võtnud»? (Andres Arrak. «Riigieelarvest, maksudest ja Exceli tabelist.» EPL 05.05.2015.). Või me ikkagi arvame, et on anda. Et valitsus saab meile anda midagi, eelnevalt ära võtmata? Teisisõnu: valitsus paneb rahamasina käima, tootmata seejuures inflatsiooni.

Kas on võimalik, et valitsus trükib lisaraha, maksab selle igale töötajale nii, et inflatsiooni sellest ei teki. Kuna kaupade ja teenuste hulk jääb samaks, raha hulk ringluses aga suureneb, siis võib tõusta ka inflatsioon. Seda muidugi juhul, kui raha säästmise ulatus majanduses tervikuna ei suurene.

Raha säästmine aga võib suureneda kui ebakindlus majanduses suureneb. Näiteks kui Kreeka kõrvale/asemele tulevad (uuesti) mõned teised probleem-riigid (Hispaania, Itaalia), siis võib eeldada ebakindluse suurenemist eurotsoonis tervikuna.

Me ei tea, kas see valitsuse poolt trükitav 300 miljonit eurot tekitab inflatsiooni või mitte. Ja kui tekitab, siis kui palju. Samas tuleb arvestada, et me elame praegu deflatsioonis. Normaalne inflatsioon eurotsoonis on aga umbes 2 protsenti aastas. Seega oleks hädavajalik suurendada valitsusepoolset kulutamist nii, et deflatsioon muutuks (normaalseks) inflatsiooniks. See oleks ka rohi madala kogunõudluse vastu, mida ettevõtted peavad põhiliseks majandustegevust takistavaks teguriks (Ärileht 11.08.15).

Järeldus: Palo ettepanekut võiks kaaluda juhul, kui valitsus ise looks/trükiks vajaliku lisaraha 300 miljonit eurot aastas.