/nginx/o/2018/12/12/11649617t1h9300.jpg)
/nginx/o/2012/09/29/1346664t1h9854.jpg)
Postimees avaldas 7. ja 10. augustil kaks lugu võrdõigusvoliniku arvamuse põhjal, mille kohaselt üks vene õppekeelega Pärnu lasteaed väidetavalt diskrimineeris kaht õpetajat, lõpetades nendega töölepingu nende vähesele eesti keele oskusele viidates.
Tegu on iseenesest normaalse käitumisega, mille kohaselt riik on kohustatud tagama kõikide keelelised inimõigused. Selleks peab teenindav-kasvatav-õpetav või juhtiv personal riigikeelt oskama tasemel, mille ulatus on määratletud vastava ametikoha vajadusega. Kuidagiviisi oli osa Pärnu lasteaiaõpetajaid suutnud siiani töötada seda aastast 1990 kehtivat kvalifikatsiooninõuet eirates ning seetõttu oli nende vallandamine õpetaja ametikohalt õigustatud. Ilma vajaliku keeleoskuseta ei tohi ka kedagi riigikeeleoskust nõudvale ametikohale tööle võtta. Just see viimane asjaolu põhjustaski probleemi, sest lasteaed muud tööd neile ei pakkunud, kuigi vakantseks jäi õpetaja abi koht. See nimelt eeldas samuti riigikeeleoskust, mida juhataja hinnangul neil polnud.