Vahur Kersna: sööme. Armastame. Ja palvetame, et see ei lõpeks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vahur Kersnaajakirjanik

13. august 2015, 10:23

Minu keskkooliaegne pinginaaber kasvatas juba kevadest peale vuntse. Selliseid väljakutsuvalt ebamoekaid. Tegelikult on Jüri Village People'i stiilis sekundaarseid meessugutunnuseid viljelenud juba 33 aastat. Aga sellesuvise Suzi Quatro kontserdi ajaks tahtis ta saada vurrud sedavõrd pikaks, et annaks lõua alla lehvikusse keerata!

Kuna mina Suzi kontserdile ei jõudnud, ei teagi, kui efektseks Sangaste talumehe austusavaldus lapsepõlvelemmikule kujunes. Seda nägin ma küll, kuidas Jüri sõna otseses mõttes helendas veel kaks nädalat hiljemgi. Vanaproua olla rokkinud täiega, keerutas laval nahkpükstes tagumikku ja vormistas vihmasest õhtust Elva lauluväljakul minu sõbra selle aasta kultuurilise tippsündmuse.

Nostalgiakontserdid üle Eesti on publikust pungil. Nägin seda oma silmaga Keilas Chris Normani show’l. Kaks õhtut hiljem adusin Antsla staadionil Smokie riismeid kuulates, kui tänulikult nautis publik võimalust kogeda 15 euro eest korraga Hellasid Vellesid, Smilersit ja moodustist, mis krägiseva vokaali saatel esitas kunagise kultusbändi ürgseid hitte.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles