Neljapäeval alustasid Venemaa võimud massilist ja demonstratiivset importtoidu hävitamise aktsiooni. Ohvriks langeb lääneriikide päritolu kaup, mis käib Venemaal nn vastusanktsioonide alla.
Juhtkiri: juustukera aetakse mulda
10. august 2015, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem saadeti Venemaa seisukohalt kahtlased veosed lihtsalt piirilt tagasi. Kuid tänavu 29. juulil allkirjastas president Vladimir Putin ukaasi, mille alusel kuulub põllumajandustoodang, mis on valmistatud n-ö keeluriikides, alates 6. augustist konfiskeerimisele ja hävitamisele.
Tarbimiseks kõlblike toiduainete prügimäele saatmine on samas äärmiselt vastuoluline samm riigis, mis oma ajaloos on korduvalt pidanud kannatama näljahäda. Isegi Nõukogude Liidus õpetati lapsi maast madalast suhtuma leivatükki lugupidamisega. Kaadrid buldoosereist toiduhunnikuid mutta surumas mõjuvad sel taustal pühaduseteotusena.
Ka Venemaa rahva seas ei näi see aktsioon mõistmist leidvat, vaid imestatakse selle üle, miks ei võiks konfiskeeritud toiduaineid ära kasutada haiglates või lastekodudes. Venemaa internetikasutajate seas läbi viidud küsitluses, millele vastas üle 12 000 inimese, oli 87 protsenti vastanuid toidu hävitamise otsuse vastu. Osa vastajaid leidis näiteks, et toiduained tuleks saata humanitaarabina Ukraina venemeelsetesse Donetski ja Luganski piirkondadesse.
Vene võimud alustasid samal ajal kaamerate ees oma tõsielushow’d. Esimeste seas hävitati Belgorodi oblastis kümme tonni juustu, millest sõideti põllul lihtsalt teerulliga üle ja seejärel aeti auku.
Laupäevaks olid Vene võimud ametlikel andmetel jõudnud hävitada 371 tonni erinevaid toiduaineid. Laupäeval läks auku näiteks kolm tonni «sanktsiooniliha» ja 20 tonni pipart.
Putini ukaasi täitmine kohtub aga ka n-ö tegeliku Vene eluga. Telekanali RBK andmeil asusid Smolenski oblasti elanikud «hävitatud» tomateid, nektariine ja virsikuid usinalt koju tassima. Kohalik väljaanne «Rabotšii putj» osundas üht Krasninski rajooni väljal toimetanud kohalikku, kelle sõnul saab sanktsioonialustest virsikutest suurepäraselt puskarit ajada, isegi suhkrut pole tarvis juurde panna.
Ajaleht Izvestija kirjutas, et Rosselhoznadzoril õnnestub siiski kinni pidada vaid umbes üks viiendik «sanktsioonikaubast», sest veoautod kasutavad piiri ületamiseks Valgevene ja Kasahstani külavaheteid, mida kontrollida ei jõuta.
Moskva eesmärk mõjutada ELi tundliku põllumajandussektori pihta sihitud vastusanktsioonidega loobuma Brüsselit meetmetest, mis kehtestati Venemaa Ukraina-vastaste sammude eest, pole suurt vilja kandnud. Euroopa Komisjoni andmeil on ELi toidueksport kolmandaisse riikidesse vaatamata Vene sammudele kasvanud. Ajavahemikul august 2014 – mai 2015 võrrelduna aasta varasema perioodiga oli kasv viis protsenti. Euroopa toidueksport USAsse, Hiina, Šveitsi, Hongkongi ja Lõuna-Koreasse on kasvanud.