Sa ei ole oma saatusele alistunud kangelane, kui purjus peaga end surnuks sõidad. Sa oled kõrvalosatäitja, kelle õnn sai otsa, kirjutab üliõpilane Pilleriin Kelo.
Lugejakiri: «minuga ei juhtu»-mentaliteet on kurja juur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käisin hiljuti kinos, vaatamas actionfilmi «Võimatu missioon» viimast osa. Märulit oli palju, sealhulgas ka meeletut tagaajamist. Kui filmikangelased ühel hetkel oma autoga korduvalt üle katuse käisid, tundus mulle seda stseeni kuidagi kohatu vaadata, arvestades seda, mis on Eesti liikluses viimasel ajal juhtunud.
Filmis jäid kõik muidugi terveks nagu alati. Ma ei ürita nüüd väita, et noored peaksid lõpetama selliste filmide vaatamise või et need on kuidagi kahjulikud. Kahekümnendate eluaastate alguses olevad inimesed on täiskasvanud, osad neist juba lapsevanemad, neile ei pea seletama, mis vahe on filmil ja päriselul.
Küll aga on minu arvates kurja juureks «minuga ei juhtu» mentaliteet, mis torkab silma ka märulikangelaste juures - peategelase õnn ei paista ju kunagi otsa saavat. Loomulikult ei tohi peategelane surma saada, muidu ei oleks publikul ülejäänud filmi ajal midagi vaadata. Me kipume aga unustama, et kuigi me kõik tunneme ennast peategelastena seiklusfilmis nimega «Elu», on meie igaühe elu tegelikult habras ja järgmist kaadrit ei pruugi tulla.
Iseenda ja oma kõige lähedasemate elus mängime olulist rolli, suures plaanis oleme me kõik aga tühised kõrvalosatäitjad. Ühel hetkel saab meie kõigi õnn otsa, kõik asjad kaovad, mitte keegi ega miski siin elus ei ole jääv. Palju oleneb aga siiski meist endist.
Alati, kui juhtub midagi traagilist, kuuleb leinajate suust juttu sellest, et ju siis pidi nii minema, küllap see oli saatus. Ilmselt on see inimloomuse viis juhtunuga toimetulekuks ja laseb lähedastel kaotusega leppida. Me ei saa oma elus kõike juhtida, kunagi ei tea, mida homne päev toob, aga suures osas on see niinimetatud saatus ikkagi meie endi valikute tulemus.
Sa ei ole kangelane, kes alistus oma saatusele, kui purjus peaga ennast surnuks sõidad. Sa oled kõrvalosatäitja, kelle õnn sai otsa ja kelle kadumist ei mäleta varsti enam keegi, film läheb lihtsalt ilma sinuta edasi. Tee kõik endast olenev, et nii ei läheks ja et sa oleksid ikka peaosatäitja õnneliku lõpuga täispikas mängufilmis. Meie kellegi lugu ei peaks lõppema enne õiget aega.